Keskkonnaamet koristas tänavu üle 400 tonni jäätmeid

Kokku on aastatel 2013-2017 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on olnud prügikogused suuremad.

Pilt: Scanpix

Keskkonnaamet koristas tänavu üle 400 tonni jäätmeid

Kokku on aastatel 2013-2017 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on olnud prügikogused suuremad.

Keskkonnaamet koristas lõppeval aastal reformimata riigimaalt 366 tonni tavajäätmeid ja 39 tonni ohtlikke jäätmeid. Amet koristas ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid tänavu viielt objektilt neljast maakonnast, teatas BNS-ile ameti pressiesindaja.

Harjumaal korrastati kaks objekti ning Ida-Viru-, Põlva- ja Pärnumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit.

Suurim korrastatud objekt asus Saku vallas Männiku külas, kust likvideeriti kokku ligi 270 tonni jäätmeid - 35 tonni kive ja pinnast, 143 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 92 tonni segaolmejäätmeid.

Ohtlikke jäätmeid koristati enim Põlvamaal Mooste vallas, kus vana väetisehoidla likvideerimisel koristati 38,5 tonni jäätmeid - 21,6 tonni asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale ning 16,9 tonni ohtlikke aineid sisaldavaid põllumajanduskemikaalide jäätmeid. Objekti korrastamist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

"Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse või jäätmejaama," ütles keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. "Kodumajapidamisest pärit ohtlikke jäätmeid, näiteks värve, lakke, liime, puhastusvahendeid, ravimeid, patareisid, akusid, väetiseid ja koduelektroonikat, võetakse elanikelt üldjuhul vastu tasuta. Infot ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide ja jäätmejaamade kohta saab kohalikust omavalitsusest või kaardirakendusest kuhuviia.ee ."

Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõttele, kes täidab vajalikke tingimusi, et vältida ohtlike jäätmete käitlemisega kaasnevat kõrgendatud ohtu. Loa olemasolu saab kontrollida ameti e-teenuste portaalist.

"Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema saastaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik. Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle kahe protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus," sõnas Siilaberg.

Kokku on aastatel 2013-2017 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1300 tonni jäätmeid, kusjuures kolmel viimasel aastal on olnud prügikogused suuremad.

Laadimine...Laadimine...