PEALTKUULATUD VESTLUSED: Miks Savisaart ja Kofkinit kujutati ohuna riigi julgeolekule?

Eile esitles prokuratuur kohtus tõendina Savisaare ja Kofkini omavahelisi pealt kuulatud vestlusi, millega tahetakse süüdistuse kohaselt tõestada Savisaare ja Kofkini korruptsioonitegusid restorani rentimisel Kofkinile ja linnade assotsiatsiooni konverentsi korraldamisega Kofkiniga seotud hotellis. Lindistused muudab intrigeerivaks aga küsimus: miks kasutati pealtkuulamiseks teabehankeid, mis on tarvitusel vaid vastuluure puhul, spioonide jälitamisel, mitte tavalise kriminaalmenetluse korraldamisel? Ja mis riiklikku ohtu Savisaar ja Kofkin endast ikkagi kapo arvates kujutasid?

Pilt: Scanpix

PEALTKUULATUD VESTLUSED: Miks Savisaart ja Kofkinit kujutati ohuna riigi julgeolekule? (1)

Eile esitles prokuratuur kohtus tõendina Savisaare ja Kofkini omavahelisi pealt kuulatud vestlusi, millega tahetakse süüdistuse kohaselt tõestada Savisaare ja Kofkini korruptsioonitegusid restorani rentimisel Kofkinile ja linnade assotsiatsiooni konverentsi korraldamisega Kofkiniga seotud hotellis. Lindistused muudab intrigeerivaks aga küsimus: miks kasutati pealtkuulamiseks teabehankeid, mis on tarvitusel vaid vastuluure puhul, spioonide jälitamisel, mitte tavalise kriminaalmenetluse korraldamisel? Ja mis riiklikku ohtu Savisaar ja Kofkin endast ikkagi kapo arvates kujutasid?

Toimikutes leidub nimelt umbes kolme köite jagu ehk siis enam kui 700 lk ulatuses jälitustoimingute protokolle, sealhulgas näiteks kõnede pealtkuulamist. Selles poleks iseenesest midagi üllatavat. Pealtkuulamine on selliste kriminaalmenetluste puhul ju tavaline. Kuid silma paistis, et Savisaart ja Kofkinit on aastaid jälitatud julgeolekuasutuste seaduse alusel ehk siis on kasutatud teabehankeid. Sealhulgas ka nende vestluste salvestamisel restoranis Balalaika, mida täna ka kohtusaalis ette mängiti. Huvitavaks muudab selle nüansi teadmine, et teabehangetega proovitakse tavaliselt ennetada või kõrvaldada mingit ohtu meie riiklikule julgeolekule.

"Teabehanke korras teabe hankimine eeldab ikkagi ohtu riigi julgeolekule või avalikkusele," märkis Kofkinit esindav vandeadvokaat Aivar Pilv täna Pealinnale. Tema sõnul eeldab see kõrgendatud ohu olemasolu. Teabehange võib olla suunatud ka ohu ennetamisele. Tavalise jälitustegevuse eesmärgiks on aga kriminaalmenetluses tõendite kogumine. Pilve sõnul eristab seadusandja väga selgelt teabehanget ja jälitustegevuse käigus info kogumist.

"See vaidlus seisab meil veel ees, kas teabehanke korras tõendite kogumine oli selles asjas vajalik," ütles Pilv. Kaitsjad on palunud nimelt kohtul jälitustegevuse aluseks olevaid motiive kontrollida. "Meile endale sellele n-ö alusteabele (miks otsustas kapo teabehanget kasutada – toim) juurdepääsu ei ole," ütles Pilv. "Meie peame lähtuma sellest, milline on kohtu poolt sooritatud kontrollimise tulemus."

Aga Kofkini ja Savisaare jutus ei kõlanud ju midagi riigivastast, mis teabehanget õigustaks? Pilv jäi nõusse: "Ei tahaks ette rutata, aga need salvestused näitavad ilmekalt, et inimesed, kes on olnud pikka aega head sõbrad,  arutavad kõikvõimalikel teemadel, eelkõige maailmapoliitikast, kellegi mõjuvõimust maailmapoliitikas, aga ka maitseelamustest. Väga vähe räägiti tööasjadest."

Pealinnale on mõni teine advokaat varem viidanud, et väga lihtsalt öeldes tegeletakse kapos kahe põhilisema töösuunaga. Kõigepealt aetakse taga välisriikide, Eesti puhul muidugi peamiselt Venemaa spioone, mida nimetatakse vastuluureks. Infot vastuluuretööks kogutaksegi teabehangetega. Lihtsalt öeldes on teabehanke puhul tavaliselt tegemist kellegi salajase jälgimisega. On ka oletatud, et Savisaart oli vaja jälgida, sest tegemist oli toona opositsioonijuhiga.

Teine oluline töösuund on aga kriminaalasjade uurimine, näiteks korruptsiooni puhul. Paraku on aga niimoodi, et nagu näitab kasvõi Savisaare kaasuski, vastuluure infot kiputakse ära kasutama kriminaaluurimiste puhul. Vastuluure info kogumine ei allu rangetele ja selgetele reeglitele, seega on selle nn info alusel hiljem kellegi süüdistamine ilmselgelt kurjast.

"Neil on ka uurijad, mis reeglina ei ole luureorganisatsiooni ülesanne," tõdes reformierakondlasest  jurist Rait Maruste juba aastaid tagasi kapo kohta. Seetõttu korjavad nad infot, kust iganes saavad. "Kaks vanemat naist räägivad tänaval, kapo töötaja läheb mööda, kuuleb pealt. Ja hakkabki infot kasutama," ütles Maruste. Luure ja luureinfo kogumine ja selle info kasutamine peaksid Maruste arvates seega olema lahutatud, ja luureinfot ei peaks saama kasutada kriminaaluurimises.

Edasine protsessi kulg näitab üsna varsti, kas ka kohus arvab samamoodi kui endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Maruste, ja kas ta ette mängitud salvestusi ka tõendina arvestab.

 

LOE KA:

VIDEO, FOTOD, BLOGI! Savisaare protsessi täna viimases osas mängiti ette kapo salalindistusi

FOTOD! Kaitsjad: Pettailt saadi tunnistus vägisi, süüdistused ei põhine faktidel, vaid hinnangutel

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...