Politsei kuuli läbi hukkunud mehe pere kaebas politsei kohtusse

Tunamullu Vabaduse väljakul politseipatrulli poolt surnuks tulistatud Jaanus Käärmanni perekond kaebas politsei- ja piirivalveameti kohtusse, varem üritasid lähedased kõikvõimalike vahendite abil vaidlustada prokuratuuri väljastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

Pilt: Ain Saarna

Politsei kuuli läbi hukkunud mehe pere kaebas politsei kohtusse

Toimetaja: Moonika Tuul

Tunamullu Vabaduse väljakul politseipatrulli poolt surnuks tulistatud Jaanus Käärmanni perekond kaebas politsei- ja piirivalveameti kohtusse, varem üritasid lähedased kõikvõimalike vahendite abil vaidlustada prokuratuuri väljastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.

2017. aasta 30. oktoobril paljajalu, meeltesegaduses, kaks kööginuga käes, sõnagi lausumata patrulli poole tormanud Jaanus Käärmann hukkus põhimõtteliselt kogu Eesti rahva silme all. Avalikus kohas lahti rullunud traagilist juhtumit filmiti mitme nurga alt. Seetõttu tekitas tulistamine emotsionaalseid vaidlusi esimesest päevast peale, pannes inimesi küsima, kas politsei reageeris õigesti. Tuleb välja, et Tallinna halduskohtu kinniste uste taga vaieldakse siiani, vahendas BNS Postimeest.

"Hukkunu lähedased on esitanud politsei- ja piirivalveameti vastu kaebuse,» kinnitab politsei pressiesindaja Barbara Lichtfeldt. Postimehe teada arutab halduskohus vaidlust neljapäeval. "Hetkel on seis selline, et asja arutamine on kavandatud kinnisel kohtuistungil. Lahendini on plaanitud jõuda enne suvepuhkuste algust, eeldatavasti juunikuus,» lisas halduskohtute pressiesindaja Anneli Vilu.

Kuna tegemist on delikaatse juhtumiga, ei anna rohkem infot ajakirjandusele politsei, kohus ega lähedased. Käärmanni perekonda – kuhu kuulub ka iduettevõtte Transferwise’i asutaja Kristo Käärmann – esindab advokatuuri esimees Jaanus Tehver. "Oma klientide soovil ma kõnealust teemat ei kommenteeri,» ütleb ta.

See, et kaebust menetleb halduskohus, viitab asjaolule, et vaidlustatud on konkreetne haldusakt ehk lihtsamalt öeldes otsus, mille on väljastanud politsei- ja piirivalveamet. Postimehele teadaolevalt heidavad Käärmanni pereliikmed politseile ette sisekontrolli otsust sündmusele reageerijaid mitte kuidagi vastutusele võtta. Kahjuraha nad ei nõua.

Iga sellise juhtumi järel alustab politsei tuletaktika analüüsi, et jõuda selgusele, kas relva kasutamine oli õigustatud. Nii ka seekord. Analüüsi kaasati sõltumatuid eksperte, näiteks kaitseväest. Eksperdikomisjon leidis, et tule avamine oli õigustatud, ning seejärel otsustas politsei sisekontroll, et ametnike tegevust ei ole vaja eraldi kriminaalkorras uurida. Sellega Käärmanni lähedased ei leppinud.

Näiteks teoreetiliselt oleks patrull võinud kasutada varustusse kuuluvat pikka teleskoopnuia. Teiseks, kui politsei tavavarustusse kuuluks elektrišokirelv, oleks just selle kasutamine aidanud säästa Käärmanni elu. Politsei põhjendas, et otsuse langetas patrull olukorras, kus ohus oli nii teiste inimeste kui ka patrulli enda elu. Nii nagu politsei sisekontroll, on ka Põhja ringkonnaprokuratuur ametnike käitumist eraldi analüüsinud ning kinnitanud, et politseinike tegevus oli õiguspärane. Seetõttu lõpetati mullu kriminaalmenetlus, kuid see otsus jõudis toona samuti kohtusse.

Ringkonnaprokuratuuri menetluses esitas arvamuse näiteks kohtuarst-psühhiaater, kelle hinnangul oli mehel süvenev psüühikahäire, mistõttu oli tal suur risk ennast ja teisi inimesi ohustavaks käitumiseks. Samuti leidis kohtuarstpsühhiaater, et sellise inimese käitumine ei ole korrigeeritav väliste stiimulite, nende seas sõnalise pöördumise ja hoiatusmeetmete mõjul.

Prokuratuur põhjendas, et tegemist oli kiiret otsustamist nõudva üliohtliku olukorraga, kus ei oleks olnud võimalik muud vahendit valida. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus väljastati mullu märtsis, kuid selle jõustumine lükkus aina edasi, sest lähedased kaebasid otsuse riigiprokuratuuri ning sealt edasi ringkonnakohtusse. Vaidlustused jäid rahuldamata.

Laadimine...Laadimine...