Rail Balticu planeeringu vaidlustanud Geograafia Selts sai kohtus lüüa

Tallinna halduskohus jättis eelmisel nädalal rahuldamata Eesti Geograafia Seltsi kaebuse Rail Balticu trassi maaplaneeringute vastu.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Rail Balticu planeeringu vaidlustanud Geograafia Selts sai kohtus lüüa

Toimetaja: Moonika Tuul

Tallinna halduskohus jättis eelmisel nädalal rahuldamata Eesti Geograafia Seltsi kaebuse Rail Balticu trassi maaplaneeringute vastu.

Kohus leidis, et kaebus, milles MTÜ Eesti Geograafia Selts nõudis riigihalduse ministri Harju, Pärnu ja Rapla maakonnaplaneeringuid puudutavate käskkirjade tühistamist, pole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata, selgub 11. detsembril tehtud otsusest. Otsus pole jõustunud ning selle saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, vahendas BNS.

Oma kaebuses kritiseeris Geograafia Selts hulka Rail Balticu maakonnaplaneeringutega seonduvaid aspekte. Näiteks pole seltsi hinnangul nende koostamisel arvestatud tegelikke asjaolusid, raudtee trassi valikul ei ole piisavalt analüüsitud olemasoleva raudtee trassikoridori kasutamise võimalusi ning trassikoridori valiku maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole piisav.

Esialgu jättis halduskohus märtsikuus esitatud kaebuse läbi vaatamata, kuna leidis, et Geograafia Seltsil puudub niinimetatud populaarkaebuse esitamise õigus maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks. Ringkonnakohus tühistas maikuus siiski halduskohtu vastava määruse ning märkis, et geograafia seltsi saab pidada keskkonnakaitset edendavaks organisatsiooniks, mille tegevusala on vaidlustatud käskkirjadega seotud.

Seejärel võttiski halduskohus asja uuesti menetlusse, ent otsustas pärast sisulist analüüsi kaebuse rahuldamata jätta. Kui selts märkis näiteks, et maakonnaplaneeringute algatamise ajal 2012. aasta aprillis ei olnud üleriigiline planeering Eesti 2030+ veel jõustunud, mistõttu ei saanud sellele ka tugineda, siis kohus leidis, et toona veel menetluses olnud dokumendile tuginemine oli asjakohane.

"Pole alust väita, et üleriigilised planeeringud – Eesti 2010 ja eelkõige Eesti 2030+ – ei omanud maakonnaplaneeringute kehtestamisel siduvust ega sisaldanud nende koostamiseks üldisi lähtetingimusi ja riigi huvi väljendavaid eesmärke," seisab otsuses.

Kohus märkis ka, et valitsuse otsus algatada maakonnaplaneeringud spetsiaalselt Rail Balticu trassikoridori planeerimiseks, mitte üldiste maakonnaplaneeringutena, on raudteeprojekti detailsust arvestades põhjendatud.

"Kohaliku rongiliikluse peatuste küsimus Rail Balticu trassil lahendatakse üldistes maakonnaplaneeringutes. Seega ei ole Rail Balticu maaplaneeringute eesmärgiks olnud terve maakonna arengu terviklik hindamine. Sellise eesmärgi puudumist ei saa pidada õigusvastaseks, sest maakonna kui terviku arengu planeerimine on tervet maakonda hõlmavate maakonnaplaneeringute ülesanne," seisab otsuses.

Halduskohtu hinnangul on ka Rail Balticu lähtealused määratletud põhjendatult ning maakonnaplaneeringute lähteseisukohad vastavad lähtealustele ja -dokumentidele. Kohus ei nõustunud ka seltsi väitega, et lähteseisukohtade koostamine ja avalikustamine oli puudulik või ebapiisav ning et keskkonnaorganisatsioone, sealhulgas geograafia seltsi ei kaasatud piisavalt.

Kohus ei nõustunud ka väitega, justkui oleks kolme eraldi maakonnaplaneeringu menetlemine raskendanud keskkonnaorganisatsioonidel menetluses osalemist, kuna planeeringutele on koostatud ühine keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning ka planeeringumaterjalid on olnud menetluse jooksul kättesaadavad ühte veebikeskkonda koondatuna.

Kui geograafia selts oli seisukohal, et Rail Balticu projektkiirust 240 kilomeetri tunnis tuleks vähendada, siis halduskohtu hinnangul pole alust väita, et säärasest kiirusest lähtumine on põhjendamatu.

"Arvestades eelnevalt väljatoodud lähtealuseid ei saa järeldada, et kaebuses samuti aktsepteeritavana nimetatud piirkiirusega 160 kilomeetrit tunnis sõitev rong, mis ei sõidaks Tallinnast Pärnu ja Riia suunas võimalikult otse, vastaks üldplaneeringus Rail Balticule seatud eesmärkidele," märkis kohus.

"Arvestades eesmärki rajada kiire raudtee, ei ole põhjendatud kaebaja väited, justkui oleks piisanud olemasoleva trassi kasutamisest või uue rajamisest, mis võimaldaks sõita kiirusel kuni 160 kilomeetrit tunnis. Seega ei oleks vastustaja pidanud kaaluma, kas olemasolevast lahendusest mõistlikum oleks Rail Balticu raudtee luua teiste omadustega rongiühenduse jaoks," lisas halduskohus.

Sarnased argumendid tõi kohus esile ka seoses geograafia seltsi väitega, et kaaluda oleks tulnud ka raudtee rajamist Tartu kaudu. Otsuses seisab, et trassikoridori kulgemine oli paika pandud üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning seda toetasid ka varasemad uuringud, näiteks AECOM-i läbiviidu.

"Kuna üleriigiline planeering seadis maakonnaplaneeringutele ülesande Rail Balticu raudtee planeerimiseks trassil Tallinn-Pärnu-Riia, ei oleks sellises olukorras pidanud täiendavalt kaaluma läbi Tartu kulgevat trassi," sedastas kohus.

Laadimine...Laadimine...