RAIVO AEG: Danske asjas kahtlustuste esitamine ei tulnud üllatusena

"Tänane teade Danske kriminaalasja raames kahtlustuse esitamisest kümnele inimesele ei tulnud uudisena, sest riigi peaprokurör oli varem Riigikogu õiguskomisjonile indikeerinud, et aasta lõpus astutakse samme edasi ja asi võib areneda," ütles Riigikogu õiguskomisjoni liige ja endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg.

Pilt: Scanpix

RAIVO AEG: Danske asjas kahtlustuste esitamine ei tulnud üllatusena (9)

Virkko Lepassalu

"Tänane teade Danske kriminaalasja raames kahtlustuse esitamisest kümnele inimesele ei tulnud uudisena, sest riigi peaprokurör oli varem Riigikogu õiguskomisjonile indikeerinud, et aasta lõpus astutakse samme edasi ja asi võib areneda," ütles Riigikogu õiguskomisjoni liige ja endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg.

"Selge on see, et kuigi tänu Riigikogu õiguskomisjonis menetlemisele on avalikkuseni Danske panga juhtumi kohta rohkem infot jõudnud, olid politsei ja prokuratuur juba hulk aega varem hakanud juhtunu kohta teavet koguma," kommenteeris Aeg.

Täna teatas keskkriminaalpolitsei nimelt, et koos Riigiprokuratuuriga oldi Danske pangas rahapesu uurimiseks kriminaalmenetlust alustatud juba 2017. aasta novembris. Avalikkusele oli seni teada, et menetlus läks seoses Ühendkuningriigi ettevõtte Hermitage Capitali esitatud kuriteoteatisega Riigiprokuratuuris käima alles tänavu 31. juuli hommikul.

Kuigi Hermitage oli seoses Danske võimaliku rahapesuga esitanud kuriteoavalduse juba 2012. aastal, toona menetlusega siiski kuhugi ei jõutud. Täna selgus seega üllatuslikult, et alates 2017. a novembrist olid Eesti võimud Danske rahapesu juhtumit sel ajal algatatud kriminaalmenetluse raames siiski uurinud.

Menetlus sõltub naabrist

Raivo Aegi sõnul muudab juhtunu keeruliseks, et paljud riigid, alates Venemaaga ja lõpetades Šveitsiga uurivad seda samal ajal ühekorraga, sest Danske panga rahapesu näoli tegemist rahvusvahelise skeemiga. Kuna paljuski on Danske pangast liikunud raha olnud Vene päritolu, sõltub menetluse edasine edenemine üsna palju meie naaberriigist. "Vene föderatsiooniga koostöö pole samas kunagi kuigi ladusalt kulgenud," nentis Aeg.

Kahtlustuste esitamise faas on juhtunu lahendamisel aga üsna oluline. Uurijate "ettepanekud, millest ei saa keelduda", et kui kõik ära räägitakse ja võimudega koostööd tehakse, pole pärit ainult filmidest. "On täiesti võimalik, ja seaduslik, et koostööd uurijatega arvestatakse kergendava asjaoluna," nentis Aeg. "Üsna paljugi sõltub seega menetlusaluste isikute koostöötahtest."

Danske Eesti filiaali juhte Aivar rehet ja Tõnu Vanajuurt kahtlustuse saanute hulgas esialgu ei leidu. Pole välistatud, et nende saatus sõltub sellest, milliseid ütlusi annavad nende endised, täna kahtlustuse saanud alluvad.

Eesti oli selles rahapesuskeemis peamiselt transiitriik.

"Eesti oli selles rahapesuskeemis peamiselt transiitriik," märkis täna keskkriminaalpolitsei peadirektor Aivar Alavere. "Alles järgmises etapis on mahuka rahvusvahelise koostöö tulemusel loodetavasti võimalik jõuda jälile raha tegelikele kasusaajatele ja sellele, kuhu see raha paigutati."

Suure tõenäosusega – juhul, kui leitakse piisavalt süüdistusmaterjali, ei sõltu seega Danske Eesti filiaali töötajate võimalik kohtu alla andmine kuigi palju rahvusvahelisest uurimisest.

Rahapesusust saab kahju pigem riigi maine kui inimesed

"Maru kahju, et nii läks, aga meil tuleb nüüd kooliraha ära maksta ja edasi minna," resümeeris Danske panga juhtumis meedias mitmeid kordi sõna võtnud jurist ja poliitik Igor Gräzin. "Rahapesu kui kuriteo eripära on, et ega keegi isiklikult otseselt kahju ei kannata. Laiemalt võttes on üks kannatanutest Vene riik (Danskest läbi pestud maksuraha kaudu – toim). Aga muutuda või kannatada võib muidugi meie riigi maine, sest leidub piirkondi, kus rahapesu toimub igapäevaselt, nagu igasugused palmisaared." Küsimus on Gräzini arvates seega, kas me tahame endale sellist kuulsust.

Gräzini arvates ei olnud ei prokuratuur, finantsinspektsioon ega politseiasutused valmis n-ö reaalelus rahapesu tõrjega tegelema ehk siis tegelikus elus seadusi ellu rakendama. "Olgem ausad, Danske panga juhtum on suures osas ennekõike Magnitski juhtum," nentis Gräzin lisaks.

2009. a Vene eeluurimisvanglas hukkunud finantsjurist Sergei Magnitski oli mäletatavasti see, kes andis teada organiseeritud kuritegevuse grupeeringust, kes tegeles Vene riigieelarvest raha välja petmise ja Danske kaudu puhtaks pesemisega.

Magnitski kolleegide ehk Hermitage Capitali avaldus Riigiprokuratuurile koos juhtunu üksikasjaliku kirjelduse ja raha liikumise ära märkimisega Danske Eesti filiaali kaudu ei viinud 2012. a kuhugi: kellelegi kahtlustust ega süüdistust ei esitatud.

Danske panga peakontor Taanis esitas juba septembris Eesti filiaali kaheksa endise töötaja suhtes kuriteoteated. Täna selgus, et kahtlustused on siiski esitatud kümnele inimesele. Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis täna pressikonverentsil, et kahtlusaluste näol on tegemist kliendihalduritega ja nendega, kelle tööülesanne on olnud hoida ära rahapesujuhtumeid.

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...