Savisaare süüasja saatus selgub veel enne aasta lõppu

Kuna riigikohus teeb reeglina lahendid 30 päeva jooksul pärast kaasuse arutamist, on veel enne jõule oodata otsust selle kohta, kas Edgar Savisaar peab jätkuvalt kohtu all olema või mitte.

Pilt: Scanpix

Savisaare süüasja saatus selgub veel enne aasta lõppu

Toimetaja: Moonika Tuul

Kuna riigikohus teeb reeglina lahendid 30 päeva jooksul pärast kaasuse arutamist, on veel enne jõule oodata otsust selle kohta, kas Edgar Savisaar peab jätkuvalt kohtu all olema või mitte.

Keskerakonna endise esimehe ja Tallinna eksmeeri Edgar Savisaare süüasja saatus selgub suure tõenäosusega veel enne aasta lõppu, vahendas BNS.

Savisaare kohtu alt vabastamise üle puhkenud vaidlus on riigikohtu kirjalikus menetluses arutamisel 21. novembril. Kuna riigikohus teeb reeglina lahendid 30 päeva jooksul pärast kaasuse arutamist, on veel enne jõule oodata otsust selle kohta, kas Savisaar peab jätkuvalt kohtu all olema või mitte.

Riigikohus võttis oktoobri lõpus arutusele vandeadvokaat Oliver Nääsi määruskaebuse kohtumäärusele, millega tühistati Savisaare kohtu alt vabastamine tema tervisliku seisundi tõttu.

Savisaare kaitsja leiab, et riigikohus peaks tühistama Tallinna ringkonnakohtu 14. augusti määruse, millega tühistati varasem maakohtu määrus ja kohustati kohtumenetlust Savisaare suhtes jätkama. Nääsi hinnangul peaks riigikohus jõustama Harju maakohtu 5. juuni määruse, millega kriminaalmenetlus Savisaare suhtes tema tervisliku seisundi tõttu lõpetati.

Tallinna ringkonnakohus leidis augusti keskel, et kriminaalmenetluse lõpetamine Edgar Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik. Kohus saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks.

Edgar Savisaare terviseseisundi hindamiseks on kahel korral tehtud ekspertiisid. Ekspertide komisjon on korduvalt, vaatamata Savisaarel diagnoositud kroonilistele haigustele, tunnistanud tema terviseseisundi selliseks, mis võimaldab võtta osa kohtuistungitest ning süüdimõistmise korral kanda karistust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtu poolt aluseks võetud ühe eksperdi eriarvamus kummutada ekspertide komisjoni enamuse arvamust.

Ekspertiisiaktis toodud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertide komisjon määratlenud eriarvamusele jäänud eksperdi seisukohad kui komisjoni eriarvamuse, millega pole ühinenud ükski teine ekspert. „Selliselt on see käsitletav ekspertkomisjoni selge ja ühese vähemusarvamusena“ selgitas kohtukolleegium.

Eriarvamusele jäänud endokrinoloog leidis, et Savisaar pole võimeline osalema kohtuistungil, kuna stressist põhjustatud veresuhkru ja vererõhu kõrgenemisi on keeruline kui mitte võimatu kohtusaalis ära hoida. Vastupidiselt eriarvamusele jäänud eksperdile oli ekspertide komisjon seisukohal, et kõrgvererõhktõbe ja suhkurtõbe põdeval patsiendil saab hoida vererõhu ning veresuhkru väärtusi ravimite korrektse kasutamise ja ettekirjutatud dieedi jälgimisel normi piires. Ekspertide komisjon märkis seejuures, et kohtuistungitel peab olema tagatud süüdistatavale kohene arstiabi.

Kohtul ei ole ka põhjust arvata, et pärast ekspertiisi on Savisaare terviseseisundis ilmnenud mõni uus ja kaalukas negatiivne asjaolu, mis võiks kummutada seniste ekspertiiside tulemused ja õigustada kriminaalmenetluse lõpetamist.

Ringkonnakohus analüüsis oma määruses ka, kuidas lahendada olukorda, kus kohtumenetluse kulgemine võib sattuda ravi eirava süüdistatava meelevalda, kuivõrd süüdistatava valikutest ja tegevustest sõltub see, kas ta tervislik seisund on piisav, et kohtumenetlusest osa võtta. „Menetlusseadustik niisugust olukorda ei reguleeri ega menetlejale juhiseid ei anna,“ tõdes ringkonnakohus ja märkis, et kohtumenetluses peavad olema võrdselt tagatud isiku võimalus end kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida kohtuasja arutamise juures ning teiselt poolt menetlusökonoomia ja avalik huvi ehk see, et kuriteole järgneks hukkamõist.

"Isiku õiguste tagamine riigi poolt peab olema efektiivne, see tähendab, et riik peab kehtestama reaalselt toimiva mehhanismi, et isik saaks enda õigusi realiseerida. Samas ei saa sellises riigi kohustuses näha absoluutset nõuet, et riik peaks isiku huvide tagamise nimel ohverdama kõik muud huvid ka olukorras, kus isik enda huvide paremast tagamisest huvitatud ei ole. Seega tuleb leida mõistlik tasakaal, mille tarbeks ongi kriminaalmenetluses ette nähtud süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleeriv norm," märkis teise astme kohus.

„Seda arvestades vajab ringkonnakohtu hinnangul edasiselt selgitamist, kas määratud ravi ja arsti juhiste mittejärgimine on isikule etteheidetav ja käsitletav tema tahtliku tegevusena. Jaatava vastuse korral kujutab olukord, kus süüdistatav eirab tahtlikult ravi ja muudab end sel viisil niiöelda kohtukõlbmatuks ning menetleja on teinud mõistlikke pingutusi tema osavõtu tagamiseks, kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise viisi. Niisuguses olukorras tuleb kaaluda, kas esineb alus kriminaalasja arutamiseks vastava süüdistatava osavõtuta või tema suhtes kriminaalasja eraldamiseks“ leidis kohus.

Kaebeõiguse osas on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrus vaidlustatav kuna vastasel juhul võib kujuneda küsitav olukord, kus ekslikult isiku terviseseisundi tõttu kriminaalmenetlust lõpetades ei ole võimalik seda eksimust enam edasiselt korrigeerida. Seetõttu luges ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatavaks.

Maakohus leidis varasemas määruses, et Savisaare suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kuna ta on parandamatult haigestunud ja ei ole võimeline osalema kriminaalmenetluses ega karistust kandma. Ringkonnakohus pidas seda arvamust ennatlikuks ning seetõttu maakohtu määrus tühistati ja kriminaalasi saadeti tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Prokuratuuri sisulised vastuväited maakohtu määrusele seisnevad selles, et Savisaarele on tehtud viimase aasta jooksul kaks terviseekspertiisi, mis mõlemad on jõudnud järeldusele, et mees on võimeline osalema kohtuistungitel. Seetõttu jääb prokuratuurile arusaamatuks, miks on kohus oma määruses tuginenud ainsale eriarvamusele jäänud eksperdi hinnangule ning ühele kiirabibrigaadi väljasõidule.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on öelnud, et prokuratuuri hinnangul on kohus jätnud kuue tervisekspertiisi teinud arsti ekspertarvamuse põhjendamatult kõrvale ning pole veenvalt selgitanud, miks kohus leiab, et ekspertiis oma lõppjärelduses ei ole kohtu jaoks arvestatav ja Savisaar ei ole võimeline kohtuistungitel osalema.

"Ka viimase istungi ajal viibis süüdistatav taas Jõgeva haiglas ning seejuures ei esitatud haiglas viibimise põhjuste kohta kohtusaalis ühtegi ametlikku dokumenti," rääkis Evestus suvel. "Lisaks viitab see sellele, et viimaste kohtuistungite toimumise ajaks on süüdistatav ühte ja kindlasse raviasutusse paigutatud, mis vajaks täiendavat selgitamist."

"Prokuratuur nõustub täielikult sellega, et teatud juhtudel on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine kahtlustatava või süüdistatava äärmiselt raske tervisliku seisundi tõttu. Praegusel juhul aga ei ole maakohus teinud toiminguid selleks, et kohtus ekspertiisi teinud arste küsitleda, et saada täpsem selgus eriarvamuse põhjuste ja põhjenduste kohta ning samuti ei ole kohus kaalunud muude täiendavate tingimuste loomist, mis võimaldaksid kohtupidamisel jätkuda. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et lõpetamise otsus ei ole oma sisult põhjendanud ning põhisüüdistatava kõrvalejätmist peaks kohus eriti veenvalt selgitama," rääkis Evestus juuni keskel.

Laadimine...Laadimine...