Šveitsi tunnistaja kuulamine lükkub Savisaare protsessil edasi

Küll aga on pärastlõunal Harju maakohtul videosild Austriaga, kust annab ütlusi tunnistaja Israil Gendlin ning selleks on kohtusaalis ka saksa keele tõlk.

Pilt: Scanpix

Šveitsi tunnistaja kuulamine lükkub Savisaare protsessil edasi

Küll aga on pärastlõunal Harju maakohtul videosild Austriaga, kust annab ütlusi tunnistaja Israil Gendlin ning selleks on kohtusaalis ka saksa keele tõlk.

Keskerakonna eksliidri Edgar Savisaare kohtuprotsessil pidi kohus algse plaani järgi looma videosilla Šveitsiga, et kuulata seal asuvat tunnistajat, kuid see lükkub edasi ja sõna saavad teised tunnistajad, vahendas BNS.

Šveitsi tunnistaja kuulamine nurjus juriidiliste nüansside tõttu, kuid kindlasti toimub see millalgi hiljem. Küll aga on pärastlõunal Harju maakohtul videosild Austriaga, kust annab ütlusi tunnistaja Israil Gendlin ning selleks on kohtusaalis ka saksa keele tõlk.

Seejärel laekub kuus tunnistajat, teiste hulgas muinsuskaitseameti juht Boris Dubovik ja Savisaare kauaaegne lähedane töötaja linnavalitsusest Liina Oja.

Savisaare korruptsioonisüü uurimine algas Harju maakohtus 12. juunil, kui kohtualused kinnitasid, et neile esitatud süüdistus on arusaadav, kuid nad ei tunnista end süüdi. Vaid eksminister Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema süüepisoodid eraldas kohus üldisest süüasjast kokkuleppemenetluse läbiviimiseks.

Kohus on seni jõudnud kuulata mitmeid prokuratuuri kutsutud tunnistajaid, teiste hulgas reklaamiärimees Paavo Pettaid, ehitusärimeest Tarvo Tederit, riigikogu liiget Siret Kotkat, Tallinna tegevlinnapead Taavi Aasa, endist ministrit Ain Seppikut, Tallinna linnasekretäri Toomas Seppa ning Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi. Ühtlasi on käinud tunnistajatena ütluseid andmas mitmed ärimees Alexander Kofkini alluvad, ärimees Hillar Tederi firmade töötajad ja Tallinna linnavalitsuse praegused ning endised töötajad.

Süüalustest on oma ütlused andnud Reiljan ja Tallinna endine linnaametnik Priit Kutser. Neist viimane lootis, et tema süüasi lõpetatakse oportuniteediga, kuid riigiprokuratuur polnud sellega päri. Reiljan läks aga prokuratuuriga kokkuleppele ning tema süüepisood eraldati üldisest süüasjast.

Kohus on jõudnud kuulata ka jälitustoimingutega kogutud helisalvestisi ja uurida kirjalikke tõendeid. Ühtlasi avaldas kohus, et ei nõustu osade kaitsjate taotlusega lõpetada nende kaitsealuste osas süüasi mõistiliku menetlusaja möödumisega. "Menetluse lõpetamine sellel motiivil saaks tulla kõne alla viimase abinõuna ja kohus leiab, et praegu sellist viimast abinõu rakendada ei ole põhjust. Eelkõige seetõttu, et kohtul puudub praegu täielikult ülevaade asja mahukusest. Praegu on selline otsustus menetlus lõpetada mõistliku menetlusaja möödumisega ennatlik," märkis maakohus.

Kohus on uurinud ka kirjalikke tõendeid Savisaare finantsasjade osas, avaldades, et Savisaar armastas omada sularaha ning lasi teistel kinni maksta oma igapäevaseid olmekulusid.

Protsessi algust ilmestas Savisaare kehv tervis ja kiirabi viis ta mitu korda istungitesaalist haiglasse, hiljem pole Savisaare tervisemured enam kohtupidamist seganud.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Esitatud süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.

Laadimine...Laadimine...