TALLINNA SADAMA KRIMINAALASJA KARID: Tüli kohtunikuga, aegumise ohud ja maakleritasu

Prokuratuuris valmistutakse kohtulahinguteks «Eesti suurima altkäemaksuafääri» kriminaalasjas. Ent kuigi Tallinna Sadama endiste juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamisest on üle kolme aasta vett merre voolanud, püsib endiselt vastuseta, miks asuvad mutrid kohtupingis, aga süüdistust pole esitatud mitte ühelegi nõukogu liikmele, kes väidetavat altkäemaksu sisaldanud laevaehituslepingud heaks kiitsid.

Pilt: Scanpix

TALLINNA SADAMA KRIMINAALASJA KARID: Tüli kohtunikuga, aegumise ohud ja maakleritasu

Virkko Lepassalu

Prokuratuuris valmistutakse kohtulahinguteks «Eesti suurima altkäemaksuafääri» kriminaalasjas. Ent kuigi Tallinna Sadama endiste juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna vahistamisest on üle kolme aasta vett merre voolanud, püsib endiselt vastuseta, miks asuvad mutrid kohtupingis, aga süüdistust pole esitatud mitte ühelegi nõukogu liikmele, kes väidetavat altkäemaksu sisaldanud laevaehituslepingud heaks kiitsid.

Mäletatavasti oli Tallinna Sadamas väidetavalt avastatud korruptsioonikuritegude näol tegemist ühtlasi Eesti viimase aja ühe suurima poliitskandaaliga, sest valdavalt juhtisid seda riigile kuuluvat äriühingut Reformierakonna ja IRL-i poliitikud. Juhtunut on nimetatud "Eesti kõigi aegade suurimaks altkäemaksuafääriks". Sadamat juhtinud Allan Kiil ja Ain Kaljurand olid kinni peetud 2015. aasta augustis ning pooleks aastaks vangi pandud.


Tallinna Sadamas toimunu põhjustas mäletatavasti ka riigikogu eriuurimiskomisjoni moodustamise, mida juhtis toonane vabaerakondlane Artur Talvik. Järeldustes pandi juhtunu eest vastutus sadama nõukogule. Riigikogu liige Valdo Randpere (RE) aga kõneles sadama juhtide eksekutsioonist: "Oleksin valmis Tallinna Sadama juhid maha laskma!" Tegelikult pidanuks Randpere suunama oma raevu nõukogu liikmete suunas, mida juhtis tema kaaserakondlane Remo Holsmer – nagu viitasid ka eriuurimiskomisjoni tulemused. Ja seda väga lihtsal põhjusel.


Leedo: maaklerid seisavad rivis


Mäletatavasti nõustusid sadama juhid Allan Kiil ja Ain Kaljurand vastavalt üle 3,5 miljoni euro ning umbes 400 000 altkäemaksu võtma, väitsid süüdistajad. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, olevat moodustanud Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajatelt lubatud altkäemaks selle eest, et AS-i Tallinna Sadam tütarettevõte TS Laevad poolakatelt ja türklastelt uued parvlaevad ostaks. Sisuliselt käsitleb süüdistus altkäemaksuna mõnda miljonit eurot maakleritasu, mille pidanuks teenima Poola ja Türgi laevaehitajaid sadamale vahendanud ettevõtja Toivo Promm. Ka mõni miljon on suur raha, kuid tehing ise oli üle 100 mln euro ja kõik olid õnnelikud, et said odavad laevad.


Kuigi ametlikult oli Promm lepingulises läbikäimises laevaehitajatega, mitte Tallinna Sadamaga, tundub kummaline, et sadama nõukogu, kes andis lepinguteks juhatusele ehk Kiilile ja Kaljurannale volitused, ei tundnud kordagi huvi vahendaja ehk maakleri ja temale makstava tasu vastu. Kui aga jätta juriidiline abrakadabra kõrvale, kujutab maakleritasu endast laevaehituslepingute osa – kas või põhjusel, et maakleritasugi tuli sel konkreetsel juhul maksumaksja arvelt.


Mäletatavasti jäid laevaehituslepingud aga ka pärast sadama juhtide arreteerimist jõusse ning uued laevad kurseerivad juba ammu saarte vahet. Nii kirjeldas ettevõtja Vjatšeslav Leedo sadama eriuurimiskomisjonile uute laevade ehitamist: "Maaklerid laevanduses on samuti olemas nagu kinnisvara maakleridki, nende töötasu on 0,06-0,7% sõltuvalt laeva maksumusest. 50-miljonilise laeva maksumuse puhul on normaalne maakleritasu umbes 0,2%. 10 miljonit maksva laeva puhul tõenäoliselt 0,4%. Maaklerid seisavad kõik rivis, ootavad, kes saavad tehingut teha."


Julia Vernikova ei mõista süüdistust


Riigiprokuratuur esitas mullu sügisel seega Tallinna Sadama endistele juhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus. Jutt on sellestsamast maakleritasust ehk süüdistuse järgi altkäemaksust.


Kolmandat võtmeisikut, Allan Kiili pikaaegset tuttavat ja maaklerina tegutsenud Toivo Prommi süüdistatakse altkäemaksu vahendamises ja teistel nn figurantidel lasuvad samuti kergemad paragrahvid. Ent miks maakler Promm oli suurem kaasaaitaja kui sadama nõukogu?


Piltlikult öeldes valitsevad aga Tallinna Sadama asja arutava Harju maakohtu kohtuniku Julia Vernikova ja riigiprokurör Laura Feldmanise vahel samasugused suhted nagu õppejõu ja tudengi vahel, kellest viimane on otsustanud veel enne eksamit õppejõule koha kätte näidata.


Vernikova heitis 26. veebruari määruses riigiprokuratuurile ette, et süüdistus valgub laiali ja on puudulik. Kuriteo toime panemise aja ja koha küsimustes valitsevat segadus. Samuti ei suutnud Vernikova aru saada, mida süüdistatavatele ette heidetakse ja millal kuriteod on toime pandud. Lisaks, et mida taunitavat prokuratuur osas süüdistuses kirjeldatud tegudes üldse näeb.
Näiteks tähtsuselt kolmas tegelane Kiili ja Kaljuranna järel peaks kõnealuses kriminaalasjas olema uute parvlaevade ehitamise maaklerina ja Tallinna Sadama ja laevatehaste vahendajana esinenud Toivo Promm. Väidetavalt olevat just tema Allan Kiilile miljoneid altkäemaksu andnud. Ligi 200 lk "süüdistusromaanist" pälvis Prommi isik tähelepanu vaid mõnes lõigus. Seejuures jäi mulje, et teda seostatakse episoodidega, millega Prommil polnud tegelikult pistmist. Sisuliselt oli riigiprokurör Laura Feldmanis asetanud kohtu õlule ülesande koostada hiigelpikast "memost" ise arusaadav süüdistusakt. Kohus pidanuks ära tegema prokuröri töö.


Juhtus umbes samasugune fopaa ja teene vastaspoolele nagu siis, kui riigiprokurör Laura Vaik saatis Edgar Savisaare kriminaalasjas kolleegidele mõeldud memo, milles ta kahtlustuses kahtles, hoopis Savisaare kaitsjatele. Seda väidetavalt kogemata.


Vastaspoole advokaatide üleüldise mõistmatuse saatel otsustas prokurör Feldmanis kohtunik Vernikovaga edasi protsessida. Süüdistusakt kõlbas tema arvates küll, ehkki vastaspoole arvates olnuks lihtsam pisut tuhka pähe raputada ja vigu parandada. Kõrgemal seisvad kohtunikud, kellele prokurör Vernikova peale kaebas, asusid prokuratuuri poolele: nad leidsid, et tõepoolest, süüdistusaktist on võimalik aru saada.


Õigusteadlane: see on üsna ebatavaline juhus


"Minul küll pole muud infot, kui et seda asja arutab jätkuvalt pr Vernikova," märkis Pealinnale Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres. "Ilmselt olnuks palju lihtsam ja aja ning osaliste suhtes säästlikum, kui prokuratuuris oleks süüdistusakt ümber kirjutatud, aga ju see siis on neil selline menetlustaktikaline käik."


Riigiprokuratuuri kõne-isiku Kaarel Kallase sõnul pole aga mingit põhjust, miks peaks hakkama uut süüdistuskokkuvõtet koostama: "Prokuratuur vaidlustas süüdistusakti tagastamise, sest prokuratuur oli ja on siiani seisukohal, et kohtule esitatud süüdistus vastab kõigile nõuetele. Sellega on nõustunud ka kõrgemad kohtuastmed." Kohtuniku vahetamise taotlemiseks ei näe riigiprokurör aga põhjust, sest kohus peab olema erapooletu ja sõltumatu, ning seda Vernikova prokuratuuri hinnangul ka on.
Tuntud juristi Jaan Ginteri arvates on kogu see vaidlus üsna ebatavaline. "Tegelikult esineb seda ikka väga harva, et kohus süüdistusakti prokuratuurile tagasi saadab," hindas Tartu Ülikooli pikaaegne õppejõud, õigusteadlane Ginter. "Ma ei tahaks uskuda, et prokuratuur nii riskantse sammu ette võtab," märkis Ginter võimaluse kohta, et Vernikova lauale jõuaks uuesti seesama, kohtuniku hinnangul sügavalt vigane süüdistus, mis esimesel korral.


Kui kohtunik tahaks jonnida, kas võiks ta selle süüdistuse siis uuesti prokuratuurile tagasi saata? Mõned juristid, kellega Pealinn konsulteeris, peavad sedagi võimalikuks. Sest kuidas saab kõrgem kohus kohustada kohtunikku aru saama millestki, millest ta aru ei saa? See omakorda tähendaks, et ilmselt jõuaks see ringiga ikkagi mõne teise kohtuniku lauale, kes peaks selle hiigelasjaga uuesti tutvuma hakkama jne jne.


Ajafaktor tuleb mängu veel ühel põhjusel: Julia Vernikova on staažikas kohtunik. Kui tal peaks enne, kui selle juhtumi läbi vaatamine esimeses kohtuastmes lõpuni jõuab, täituma 30 aastat kohtunikuametit, tekiks tal õigus pensionile minna.  "See on paari aasta küsimus," hindas advokaat Keres aega, kui kaua juhtumi läbivaatamine esimeses kohtuastmes võiks kesta.  Kõigi astmete läbimiseks võib kuluda aastakest 4-5.


Kas jõuab see lugu millalgi asja algatamise 10. aastapäeva künnisel lõpplahendini? Advokaat Paul Keres mõistagi väidab, et tema klient ja teised kohtualused on oma rängad karistused kätte saanud. Ta ei leia isegi korralikku töökohta, toonitas Keres Ain Kaljurannast rääkides.


Kas vead süüdistusaktis tekkisid aegumise ohust?


"Suurem osa episoodidest on aegunud," väidab Tallinna Sadama uurimise kohta advokaat Paul Keres. Kui Kiil ja Kaljurand arreteeriti 2015. a augustis, siis jälitustoiminguid alustati ilmselt veelgi varem kui 2014. a suvel. Üks kohtualustest, Toivo Promm väidab, et "uurimine oli läbi mõtlemata, ja põhines vaid oletustel". Tema hinnangul saanuks selle asja kohtuni viia mitu aastat kiiremini. 2016. aastaks oli materjal koos ja midagi uut ei lisandunud.  Kas sellepärast saatiski prokuratuur kiirustades kohtusse vigase süüdistusakti, et päästa juhtumis osad episoodid aegumisest? Ja kas sellepärast viivitati, et uurimine püüdis veel viimase hetkeni midagi kaalukat leida?


"See väide ei vasta tõele – prokuratuuri hinnangul ei ole see kriminaalasi aegumisohus," jääb riigiprokuratuur oma kõneisik Kaarel Kallase suu läbi kõigutamatuks.


Igal juhul lisab see kohtuasi vett poliitikute veskile, kes räägivad õigusriigi reformist või menetlustähtaegade vajadusest. Asjaosalised ripuvad kuni lõpliku otsuseni ilmselt kümmekond aastat maa ja taeva vahel. Kui tuua võrdluseks 10 mln dollari süüasi, mis samuti kätkes endas hulga rahvusvahelist koostööd, siis olles käinud läbi kõik kohtuastmed ja mõned neist korduvalt, jõudis see finišisse oktoobris 2000. Kriminaalasi oli algatatud veebruaris 1997. Seega läbis see mahukas toimik eeluurimise ning kõik kohtuastmed vaid kolme ja poole aastaga. Seda ajal, mil riigiaparaat oli lapsekingades.


"Allan Kiil ei ole minu käest mitte pennigi saanud," väidab süüdistuse konstruktsiooni kohaselt peamisele korruptandile, Allan Kiilile parvlaevade ostu-müügitehingult altkäemaksu vahendama pidanud Toivo Promm. Prokuratuuri materjalides leiduvat igasuguseid põnevaid andmeid: muuhulgas on liikunud Poolast laevatehasest Prommi kompanii R.I.C.H. Trading Group (Hong Kongis) arvele 760 000 eurot.  Kokku oli pidanud laekuma 1,3 mln eurot jne.


Toivo Promm väidab Pealinnale omakorda, et jutt käib kõigest tema maakleritasust.


"Ma olin laevatehaste täiesti seaduslik maakler," nendib Promm. "Ma võtsin vahelt tasu 2-2,5%, see on selliste tehingute puhul täiesti tavapärane maakleritasu, umbes samamoodi maksate te mõne protsendi maaklerile oma korterimüügi pealt." Ta väidab, et osutatud teenuse ehk laevamüügi pealt ei ole ta mitte sentigi teeninud: uurimine läks käima ning asjaajamine seiskus. Ta ise maksis täiesti vabatahtlikult, nagu ta väljendub, "päris suure summa" riigi deposiitarvele, kui uurimine oli peale hakanud. Prommi sõnul selleks, et teda nagu Kiili ja Kaljuranda vahi alla ei oleks võetud. Ilmselt oli tegemist omalaadse tagatisega, mida Promm nimetab enda juhitud ettevõtte rahaks, mitte isiklikuks, aga sel summal pole tema sõnul parvlaevatehinguga otsest pistmist.
"Minu kaudu liiguvad miljonid kogu aeg, sest ma olen ettevõtja," ütleb Promm, "aga mingeid altkäemaksu miljoneid mina küll näinud ei ole. Ma olin laevatehaste jaoks täiesti seaduslik maakler."

 

 

 

 

Toivo Promm: algul "hall kardinal", nüüd hoopis vähetähtis kaasaaitaja


"Asja enam ümber ei muuda, sellega tuleb nüüd elada," nendib üks Tallinna Sadama tehingute võtmetegelastest, praegune kohtualune Toivo Promm.


Kuigi Prommi on nimetatud ka "salapäraseks ärimeheks", kelle ümber rohkelt vahtu klopitud, leidub tema juures üsna vähe salapära. Sadama juhatuse eksliikme Allan Kiiliga seovad teda lapsepõlvesidemed ning sport ehk ujumine. Ta on kuulunud IRL-i, kust lahkus skandaali puhkedes ilma suurema kärata. Kui Tõnis Palts oli Tallinna linnapea, täitis Promm abilinnapea kohuseid. Enne sadama skandaali on ta juhtinud ka riigile kuuluva Elektriraudtee nõukogu. Kui praegu  väidetakse, et sadama nõukogu Prommi maakleritasust ei teadnud, siis samas võib teda leida ühistelt piltidelt koos nõukogu juhi Remo Holsmeriga.


Miks sadam parvlaevade hankimise hädas tema üles otsis, on mõistetav. Promm on enam kui 25-aastase, sealhulgas rahvusvahelise praktikaga ärimees, ja muuhulgas sadamaäriga on ta tegelenud aastast 1991. Näiteks Paljassaares kavandab ta ühe piirkonna arendamist Tallinki Enn Panti ja Ain Hanschmidtiga.


"Asja enam ümber ei muuda, sellega tuleb nüüd elada," nendib Promm filosoofiliselt enda seotuse kohta Tallinna Sadama kriminaalasjaga. Meedias on huvitav jälgida tema n-ö marginaliseerumist selle suure kohtuasja puhul: algsest nn hallist kardinalist ja "salapärasest" ajust on tänaseks saanud tähtsusetu vahendaja või kaasaaitaja.


Altkäemaksu võtmises on süüdistuse saanud kolm endist Tallinna Sadama juhti – Ain Kaljurand, Allan Kiil ja Martin Paide, väidab riigiprokuratuur Pealinnale. Süüdistuse kohaselt on Ain Kaljurand saanud kuritegelikku tulu ligi 400 000 eurot, Martin Paide üle 40 000 euro ning Allan Kiil ligi 2 000 000 eurot.  Kuritegeliku tulu konfiskeerimise tagamiseks on nimetatud summadest lähtuvalt vara arestitud ning seatud hüpoteeke kinnisasjadele.

Laadimine...Laadimine...