VIDEO! Ekspert: kaasaegse kunsti muuseumi hoone on otstarbekas lammutada

"Ehitusekspertiis, mille alusel kogu temaatika on valjult kajastamist leidnud, on koostatud firma Miho OÜ poolt, eksperdiks Külli Adoberg," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Ma olen täiesti veendunud, et proua Külli Adoberg on saanud õigetel alustel oma litsentsi ja tema ekspertiisi aktis ei ole korrektne kahelda."

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO! Ekspert: kaasaegse kunsti muuseumi hoone on otstarbekas lammutada

Toimetaja: Toomas Raag

"Ehitusekspertiis, mille alusel kogu temaatika on valjult kajastamist leidnud, on koostatud firma Miho OÜ poolt, eksperdiks Külli Adoberg," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Ma olen täiesti veendunud, et proua Külli Adoberg on saanud õigetel alustel oma litsentsi ja tema ekspertiisi aktis ei ole korrektne kahelda."

Võrk ütles, et ekspertiisiaktis on sõna-sõnalt kirjas: hoonel puudub ehituslik ja arhitektuurne väärtus ja selle kaasajastamine pole otstarbekas. "Küll tuleks hoones lõpetada inimtegevus, kuna see on ohtlik olemasoleva elektrikaabelduse tõttu kui ka hoone küljes asetseva varimisohtliku söe estakaadi tõttu. Hoone on otstarbekas lammutada," ütles ta. 

"See, millest on kogu aeg räägitud ja arvatud, et see on linna enda väljamõeldis, ei pea paika. Nii on öelnud ekspert," kinnitas Võrk. "Siit tulenebki igati õige käitumine Kultuurikatla poolt, kes pöördus kunstimuuseumi poole palvega esmalt piirata juurdepääs ja pärast tegi ülesütlemislepingu. See on igati korrektne käitumine, siin ei saa midagi ette heita. Kui ikkagi ekspert on avaldanud arvamust, et seal inimtegevust ei tohiks lubada, siis ei ole ju mitte-eksperdil alust midagi teist öelda."

Eha Võrk rääkis, et on avaldatud ka arvamust, et lepingupartner on kõik õieti teinud. "Päris nii see ei ole, sest et võib-olla kõige olulisem ongi mainida uuesti seda, mida ma olen ka eelmisel nädalal rääkinud, et lepingus olid olulised punktid, kus tuli sõlmida näiteks vajalikud kommunaalteenused ja tagada hoone püsimine sellises konditsioonis, nagu ta oli. Ja see ei ole välja mõeldud punkt, et äriruumi üürilepingus on selgelt kirjutatud, et lepingupool sõlmib vajalikud kommunaalteenuste lepingud. Need on tänaseni tegemata ja lepingu lisas, on ära märgitud ka remonttööde tegemise punktid."

Võrk selgitas Tallinna linn on kunstimuuseumit igati toetanud. "Kui ma hakkan päris ajaloost peale, siis oli niimoodi, et needsamad kõnealused hooned ei olnud sugugi Tallinna linna omad, vaid nad olid aktsiaseltsi omad. Tallinna linn võttis aktsiaseltsilt Tallinna Soojus need uuesti enda omandisse ja pani nad avalikkust teenima. Kõigepealt Kultuurikatla näol – oli ju kunagi küsitlus kas Linnateater või Kultuurikatel. Täna on tore, et on meil nii Kultuurikatel kui kohe ka saab Linnateater uued hooned. Win-win."

Hoone anti täiesti olematu raha eest kaasaegse kunsti muuseumile kasutada. "62 eurot kogu maja pealt on ju väga tagasihoidlik," ütles Võrk. "Me oleme kokku leppinud kolleeg Vadim Belobrovtseviga selles, et järgmisel nädalal kohtutakse kultuurirahvaga. See on esimene pool. Ja teine pool – ma kuidagi ei välista seda, et me tellime veel ühe täiendava ekspertiisi. Võib-olla lisame sinna mõned täiendavad küsimused ja püüame otsida ühiselt väljapääsu."

Ekspertiisi akt ütleb siiski selgelt, et seda maja ei ole mõistlik rekonstrueerida. See tähendab, et väga põhjalikku remonti teha ei tasu. "Ilmselt on mõistlik arutleda teemal, milline peaks olema kulutus ja milline on maja seisukord sellest vaatepunktist, et mõni aeg saaks veel muuseum seal tegutseda ja vaatame sealt edasi," annab Võrk muuseumile lootust.

"Kokkuvõtvalt Tallinna linn on kultuuri seal alal soosinud ja toetanud alati. Seda ka läbi selle, et ei ole 10 aasta jooksul tehtud mingeid etteheiteid, et lepingud on sellised, nagu nad on. Me oleme võimaldanud muuseumil seal tegutseda," selgitas Võrk. "See on kindlasti pigem toetus, et me oleme küsinud sedavõrd väikest tüüri ja püüame koos edasi minna ja otsida lahendust. Aga faktid jäävad faktideks."

 

Laadimine...Laadimine...