Arheoloogid avastasid Tallinna kesklinnas 17. sajandi kalmistu

Arheoloogid avastasid Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel seni teadmata kalmistu, kuhu maeti inimesi tõenäoliselt 17. sajandil.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv
Kultuur Eesti

Arheoloogid avastasid Tallinna kesklinnas 17. sajandi kalmistu

Toimetaja: Triin Oja

Arheoloogid avastasid Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel seni teadmata kalmistu, kuhu maeti inimesi tõenäoliselt 17. sajandil.

Riigi Kinnisvara AS hakkab Pärnu maanteele Tallinna Polütehnikumi ja Tallinna perekonnaseisuameti hoone vahele ehitama Kaunite Kunstide Kooli nime kandma hakkava ühendõppeasutuse hoonet, vahendas BNS Postimeest.

"Arheoloogiafirma Agu EMS Monika Reppo eestvedamisel viis siin läbi eeluuringud, mille käigus tulid välja luustikud. Alguses arvati, et tegu võib olla Võllamäe kalmistuga, sest ajalooline võllamägi oli sellel kohal, kus praegu asub Swedbank. Aga kui hakkasime kalmistut lahti puhastama, siis selgus, et kindlasti ei ole tegu Võllamäe kalmistuga, sest siia maetud inimesed ei ole hukatud," rääkis Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloog Martin Malve.

Kalmistu olemasolu selles kohas polnud varem teada ning nii hästi säilinud matmispaiga leidmine niisugusest kohast oli Malve sõnul üllatus. "See on väga huvitav, kuidas see kalmistu on oaasina säilinud, sest ümberringi on väga palju ehitatud," ütles Malve.

Haudadest on välja tulnud palju sinelinööpe ja Rootsi ööre ning mitmele kadunukesele on kaasa pandud piip. Tõenäoliselt on tegu Rootsi garnisoni kalmistuga 17. sajandist, kuhu maeti nii sõdureid kui ka nende pereliikmeid. Meeste ja mõne naise seas on maetud paar last, kes võisid olla kuue-seitsmeaastased.

Luustikke on juba leitud ligi 70. Praeguseks on puhastamisel 44 luustikku, lisaks ootab veel vähemalt 20 luustikku oma järge. Tõenäoliselt ulatub kalmistu ka naaberkrundile, Tallinna perekonnaseisuameti taha.

Tõenäoliselt on matused toimunud rahuajal. Seda võib Malve sõnul arvata selle järgi, et suurem osa maetuid on kirstudes, naistel on kaasas mõned ehted. See näitab, et matused toimusid rahulikult, kiirustamata.

Ühte hauda on maetud lausa viis meest. Neli neist on kõrvuti kirstudes, viies aga kirstuta teiste peale pandud. "Mitmes kohas on veel kaksikmatused, kus kaks inimest on ühte hauda pandud, seda kalmistut iseloomustavadki mitmikmatused," ütles Malve.

Kõik leitud luustikud viiakse Tartusse Ülikooli laborisse, kus neid põhjalikult uuritakse. "Minu kui luu-uurija jaoks on see väga põnev materjal. Leidsin siit näiteks väga huvitava luumurru. Reieluu oli keskosast murdunud ja siis nihkega kokku kasvanud, nii et üks jalg oli viis sentimeetrit lühem kui teine. See inimene ilmselt lonkas eluajal päris kõvasti. Nii saame väga huvitavat infot garnisonis olnud inimeste ja nende tervise kohta," selgitas arheoloog.

Laadimine...Laadimine...