David Vseviov: mõni inimõigus kehtib ainult paberil

"Räägime inimõigustest, aga kui jõuame ühe inimese tasandile, siis selgub, et nende tagamine ei olegi nii lihtne, kui dokumentides kirjutatud," ütles Eesti Kunstiakadeemia professor, ajaloolane, filosoof ja pedagoog David Vseviov inimõiguste aastakonverentsil.

Pilt: Scanpix
Eesti

David Vseviov: mõni inimõigus kehtib ainult paberil

Triin Oja

"Räägime inimõigustest, aga kui jõuame ühe inimese tasandile, siis selgub, et nende tagamine ei olegi nii lihtne, kui dokumentides kirjutatud," ütles Eesti Kunstiakadeemia professor, ajaloolane, filosoof ja pedagoog David Vseviov inimõiguste aastakonverentsil.

Inimõiguste aastakonverentsi 2017 peakorraldaja Mart Nutt nentis avakõnes, et viimastel aastatel ei ole inimõigused mitte paranenud, vaid vastupidi - hakanud käest libisema. "Kodusõda Süürias, rahutused Aafrikas, tõusev konflikt Põhja-Koreas, jätkuv rändekriis, " loetles ta. "Alles hiljuti tundus uskumatuna, et maailmas võib valitseda tuumasõjaoht." Nuti hinnangul on inimõiguste suurimaks ohustajaks julgeolekudefitsiit.

Eesti Kunstiakadeemia professor, ajaloolane, filosoof ja pedagoog David Vseviov nentis, et heites pilk minevikku, tekib küsimus millega praegust inimõiguste olukorda võrrelda. "Kui kummaline see ka pole, peame seda tehes defineerima lausa sellist mõistet nagu "inimene"," märkis ta. "Kui käime Tallinna tänavatel, siis enamus neist, kes meile vastu tulevad, paistavad olevat inimesed. See teadmine on teatud kultuuriruumides vaid paar sajandit vana."

Vseviov tõi näite pärisorjusest Venemaal, mis lõppes alles 1861. aastal. "1830ndal aastal oli Venemaal elanikke umbes 52 miljonit, hinge omanikke aga 170 tuhat," rääkis ta. "Inimõigused, kuidas me neid ka ei defineeri, kehtisid vaid nende 170 tuhande kohta."

Vseviovi sõnul on oluliseks probleemiks ka pseudoõigused. "Kui me käsitleme õigusi nii täna kui ka heites pilku minevikule, siis leiame väga palju näiteid sellest, kus tegelikud õigused asendatakse pseudoõigustega," tõdes professor. "Nad on õigustena fikseeritud väga paljudes dokumentides, aga kõik teavad, et tegelikult on tegemist pseudoõigustega ja neid pole kellelgi tegelikult olemas."

"Seda ma tunnetan ka tänapäeva maailmas - räägime inimõigustest, aga kui jõuame ühe inimese tasandile, siis selgub, et nende tagamine ei olegi nii lihtne, kui dokumentides kirjutatud," rääkis ta.

Ka tänasel päeval maailma lõhestav vastandus islami ja läänemaailma õigustunnetuse on seletatav ajaloolise taustaga. "Kui mõtleme Muhamedile ja tema tegevusele ning islami sünnile, kui paigutame kõik meie teadmised kaardile, siis see maailm, see riik, need arusaamad sünnivad ju väljaspool Rooma õigusruumi," märkis ta. "See määrab väga paljus selle lähtepunkti, kuidas me tõlgendame paljusid õigusid nii ühes kui ka teises kultuuriruumis."

"Nii kaua, kuni meil on õigus öelda oma sõna, kahelda ettepanekutes, võime me konstateerida, et elame normaalses õigusruumis," lõpetas professor.

Inimõiguste aastakonverents, Tallinn 2017

Laadimine...Laadimine...