Eesti juubelist ajendatud suurnäitus pälvib välismeedias suurt tähelepanu

Tallinna Kunstihoone rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus "Riik ei ole kunstiteos" on pälvinud rahvusvahelises kunstipressis arvukat positiivset tähelepanu - näitust on arvustanud nii tunnustatud kunstipress (Frieze, Art Monthly jt) kui ka laiatarbemeedia (Euronews).

Pilt: Karel Koplimets

Eesti juubelist ajendatud suurnäitus pälvib välismeedias suurt tähelepanu

Tallinna Kunstihoone rahvusvaheline kaasaegse kunsti suurnäitus "Riik ei ole kunstiteos" on pälvinud rahvusvahelises kunstipressis arvukat positiivset tähelepanu - näitust on arvustanud nii tunnustatud kunstipress (Frieze, Art Monthly jt) kui ka laiatarbemeedia (Euronews).

"Riik ei ole kunstiteos" uurib Eesti juubelist ajendatuna riigi, rahvuse ja rahvusliku identiteedi keerukust ja problemaatikat. Eesti Vabariik 100 kunstiprogrammi kuuluv näitus on avatud 29. aprillini.

Tallinna Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepa sõnul on nii suur välismeedia tähelepanu ühele Eestis toimuvale Eesti kunstiasutuse näitusele erakordne. "Näitust saatev tähelepanu on kinnituseks sellele, et Tallinna Kunstihoone näituseprogramm on huvipakkuv mitte ainult tervele Euroopa kunstiväljale vaid ka laiemale publikule. On hea meel tõdeda, et niivõrd keerulistel teemadel on Eestis võimalik avatult ja rahulikult arutleda ning see on jäänud silma ka väljaspool Eestit," avaldas Raudsepp rahulolu.

Näitust on lisaks Euronewsile, Frieze`le ja Art monthly`le kajastanud veel Artistwork, ART news, After Nyne, Berlin Art Link, Artreview, Echo gone, wrong jt.

Mitmed arvustused tõid eraldi välja Eesti kunstnike Kristina Normani (videoteos "Jumalad, andke tuli tagasi" kommenteerib hiljutist arutelu selle üle, miks ei ole venekeelset laulu võimalik lisada laulupeo kavva) ja Jaanus Samma (teos "Nääripoiss" näitab, et rahvustavade kaanon on suuresti juhuslik) tööd ning sageli toodi eraldi välja ka ka Femke Herregraveni töö "Likviidne kodakondsus", mis räägib sellest, et kodakondsusest on saanud kaup, mida on võimalik osta, vahetada või tagastada.

Näituse on kureerinud Brüsselis elav kuraator, kirjanik ja lektor Katerina Gregos. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika vahelisi seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate globaalsete tootmistsüklite teemadele. Hetkel on ta Riia biennaali peakuraator ning Münchenis ja Samoses tegutseva Schwarzi Fondi kuraator.

Laadimine...Laadimine...