6 kommentaari

Arvamus

Vasta kommentaarile

Ei usu, et näiteks hispaanlastel oma härjavõitluse traditsiooni kergem mulle seletada oleks. Ega ilmselt peagi. Igal rahval on omad kombed ja traditsioonid, mille tagamaid peagi ilmtingimata kõik mõistma, asju mis meeldivad saab imehästi selletagi nautida ja kui ei meeldi, siis vaevalt ka tausta tundmine seda meeldivamaks muudaks. Kui aga mõnele on see probleem, siis usun, et see on juba rohkem vaid tema isiklik probleem.

koguda väge

Vasta kommentaarile

Rahvas kogub ühiselt väge nii Lauluväljakul eestlased kui kõik apsuad ühiselt Lõhhni väljal. Võimalus ühiselt koguda väge suur asi ühel rahval tegelt. Täpselt sama eestlastel ja apsuatel ka pühades hiites koguda väge selline ühine oma eestlastel ja apsuatel. Võimalus koguda väge.

punkar

Vasta kommentaarile

https://et.wikipedia.org/wiki/Punklaulupidu
Esimene punklaulupidu korraldati Rakveres 7. juunil 2008. Selle idee autor ja teostaja oli Üllar Saaremäe, peojuht Peeter Volkonski, kunstnik Hardi Volmer ja peadirigent Hirvo Surva. Peo eel toimus rongkäik Rakvere kesklinnast Rakvere Vallimäele. Laulupeo avas kõnega Eesti president Toomas Hendrik Ilves. Peo alguses avati punkvabadussammas.
Repliigi korras sedagi, et psühholoog Sigmund Freudi õpetuse järgi on koorilaul grupiseks.

legend

Vasta kommentaarile

http://www.temuki.ee/archives/2121
Esimene Eesti laulupidu oli ürgajal, kui Vanemuise laul Taara tammikus helises ja kaasmänguks kuldkannel kõlises. Siis ruttas ta laule kuulama vana ja noor ja nendega ühines loomadegi koor. Vanemuiselt õppisid siis inimesed ja loomad pühapäeva- ja pidukeele. Pidukeelt tarvitati ohtrasti järgnevatelgi eesti pidudel. Vanemuise vaim valdas vaba eesti rahvast aastasadu. Helises laul ja kõlises kannel rahvuslikel pidudel. Ilmusid seitsmesaja aasta eest raudriietes isandad, kes seletasid, et Vanemuiselt õpitud pühapäevne pidukeel pole õige pühapäeva-keel. See pidavat tingimata heidetama kolikambri ja neilt õpitama see päris õige pühapäeva-keel. Väevõimuga sunniti siis eestlasi täitma raudriietes isandate käske ja vaba rahvas orjastati.

ajalugu

Vasta kommentaarile

Juba enne ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ent pärast traagilisi sündmusi ei teinud uued võimud sellest enam juttugi. Taas tõusis peo korraldamine päevakorrale Saksa okupatsiooni päevil. XII tänu-laulupidu kavatseti pidada jaanipäeval 1943, milleks trükiti noodid ja registreeriti koorid. Hiljem lükkus peo toimumine siiski umbmäärasesse tulevikku. Seda mitte niivõrd sõja ja Saksa okupatsiooni tõttu, kuivõrd suurest hirmust muutuda Nõukogude sõjaväe lennukitele liiga kergeks sihtmärgiks.
http://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Muusik/muusik1-1.html

eestlased ja apsuad

Vasta kommentaarile

Saksa kultuuriruum ja Armuline Keisrihärra Vabastaja teatavasti mitte vaid maarahva vaid ka kogu Euroopa vabastaja Koletise kütkeist. Tulemus igal juhul vapustav eestlaste laulupidu saab võrrelda vahest vaid apsuate rahvakogunemistega Lõhhni väljal terve rahvas siis kokku.

Laadimine...Laadimine...