Fotomuuseum näitab Gustav Germani varaseid pressifotosid

Gustav Germani fotoreportaažid on jäädvustatud meisterliku kaadri- ja momendivalikuga. Paljud tema fotod on pälvinud tunnustuse kodu- ja välismaal. Oma aja iseloomuliku võttetehnikana leidis tema töös kasutamist peamiselt kolm kaamerat: peegelkaamera "Zenit", spordivõteteks mõeldud "Leningrad" ja kaamera "Leica".

Pilt: Scanpix

Fotomuuseum näitab Gustav Germani varaseid pressifotosid

Gustav Germani fotoreportaažid on jäädvustatud meisterliku kaadri- ja momendivalikuga. Paljud tema fotod on pälvinud tunnustuse kodu- ja välismaal. Oma aja iseloomuliku võttetehnikana leidis tema töös kasutamist peamiselt kolm kaamerat: peegelkaamera "Zenit", spordivõteteks mõeldud "Leningrad" ja kaamera "Leica".

Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumis (Raekoja 4/6) saab tänasest vaadata väljapanekut „Gustav German: Pressifoto 1957–1967”.

Näitus Gustav Germani varasema perioodi pressifotodest aastatest 1957–1967 eksponeerib nii ajakirjanduses avaldatud fotosid kui ka neid, mis sel perioodil ei oleks saanud ilmuda ajastu ideoloogiliste tõekspidamiste tõttu.  Kõik näitusel eksponeeritud fotod on kopeeritud Nõukogude Liidus toodetud kino- ja fotomaterjalilt.

Gustav German sündis 8. veebruaril 1933. aastal Tallinnas. Fotoalast tegevust alustas ta 1954. aastal, kui kolm sõpra: Anton Mutt, Valdur Vahi ja Gustav German ühel kokkusaamisel avastasid, et neil on ühine huviala – fotograafia. Edaspidised kooskäimised ja kohtumised kogenumate selle ala spetsialistidega viisid tulemuseni, et kõik kolm töötasid juba paari aasta pärast fotograafidena Eesti NSV ajakirjanduses. Gustav Germani esimeseks töökohaks sai ajaleht „Noorte Hääl“. Aastatel 1956–1965 kujunes noorest algajast tunnustatud fotoreporter, kelle kaastöö leidis kasutamist ka teistes ajalehtedes ja ajakirjades ning samuti televisioonis.

1965. aastal asus Gustav German tööle ajakirjas Nõukogude Naine (hiljem Eesti Naine), kus tegutses kuni pensionile siirdumiseni 1992. aastal. Ajakirjas trükiti ka värvifotosid, mis nõudis fotograafilt suuremat kogemust. Ka sellega tuli ta hästi toime, olles oma ala pioneeriks ja hilisemaks tunnustatud spetsialistiks värvifotode ja diapositiivide loojana. Tema diapositiivid leidsid laialdast kasutust pressis ja kirjastustes nii Eestis kui ka kaugemal. Kolmkümmend fotoalbumit ja mitu suures formaadis valminud fotonäitust on silmapaistvaks saavutuseks Eesti fotograafias.

Näitusega saab tutvuda 11. veebruarini.

Laadimine...Laadimine...