GALERII! Sotsiaalkorteri elanik: mis mulle saaks siin mitte meeldida?  

"Vaadake ringi, kas siin saab mitte meeldida," ütles oma korteri kohta eksprokurör Krista. "Siinses korteris on kõik vajalik olemas: elektriahi, külmutuskapp ning suur ja avar kööginurk."

Pilt: Mats Õun
Tallinn Eesti

GALERII! Sotsiaalkorteri elanik: mis mulle saaks siin mitte meeldida?  

Vesta Reest

"Vaadake ringi, kas siin saab mitte meeldida," ütles oma korteri kohta eksprokurör Krista. "Siinses korteris on kõik vajalik olemas: elektriahi, külmutuskapp ning suur ja avar kööginurk."

Krista elas enne remonti samas ühiselamus ühes teises toas, mis oli vaid 9 ruutmeetrit. "See oli nii väike, aga kodune," rääkis Krista ja avaldas lootust, et küll ta ka uues korteris ära harjub.

Praegu on Krista natuke seljaga hädas, aga enne traumat oli ta väga tegus proua, kes käis alailma kursusekaaslastega Tartu Ülikoolist erinevatel üritustel. 

Uues korteris on tualett ja dušš, varasemates korterites polnud Kristal sellist luksust. 

Siinses korteris on kõik vajalik olemas: elektriahi, mida Krista ei ole kasutanud, külmutuskapp ning suur ja avar kööginurk koos leti ja nurgalauaga, millest oli Kristale abi pärast seda, kui ta vannitoas kukkus. Selle najal oli tal hea ennast püsti ajada.

Tänulik sotsiaaltöötajale

Krista on väga tänulik oma sotsiaaltöötaja Rita Badendickile, kes käib tema eest poes ja varub külmkappi head-paremat. Rita toob Kristale ka raamatuid ja ristsõnu, mida Krista õhtuti usinalt lahendab, sest tema väike minitelekas läks vahetult enne laulupidu katki.

Kuna Kristal oli natuke sääste, ostis ta endale uude korterisse uue voodi, mis on küll uus ja lai, aga sellel on üks häda: see on liiga pehme. "Haige seljaga peab ju kõval asemel magama," teab Krista. Põrand sobiks ka, aga põrandalt oleks tal raske kui mitte võimatu iseseisvalt püsti saada.

Külmkappi lubab Krista ka kiigata: seal on tal sinki, vorsti, Merevaigu juustu ja veel head-paremat. Viinamarjad said äsja otsa. Järgmise poeskäiguga tahaks ta saada mureleid.

Kui saaks ise poes käia ja oma käega valida, sööks Krista hea meelega pekikastet keedukartuli ja värske salatiga. Ainus, mida ta süüa ei taha, on värske redis ja värske kurk — need tekitavad kõrvetisi.

6images

Kavatseb elada sajani

Krista elukäik on olnud väga värvikas: suurest Harjumaa perest pärit tüdruk õppis Tartu Ülikoolis juristiks, kuid töötas hiljem hoopis riikliku süüdistajana. 

"Ma olen selle eest vähemalt kolm korda peksa saanud," rääkis Krista. Surmatunnini püsib tal meeles see, kuidas ta ükskord tooli külge kinni seoti ning taustal kõlas jutt: anna prokurörile nii, et veri tuiskab! "Siis sain oma ameti eest nii et oli saadud, ligi kolm kuud olin peaaegu pime," meenutas Krista.

Ta erutus seda rääkides silmnähtavalt ning lisas, et see sündmus leidis aset, kui ta enam prokurörina ei töötanud. Krista sai prokuratuurist tulema vale ja valskusega, sest juba nõukogude ajal oli väga raske leida prokuröre, kes oleksid olnud võimelised rääkima vabalt vene ja eesti keelt. Krista õppis vene keelt oma emalt, kes oli õppinud Vene tsaari koolis.

Krista on eesmärgiks võtnud elada sajani. Sama eesmärk oli tema ema õel, kes oli vanaduses pime-kurt, tahtis elada saja-aastaseks, kuid vihastas oma minia peale nii, et kõdenes toanurka ära. Krista on nõuks võtnud 100-seks elada, sest üks 100-aastane võiks peres ikka ju olla. 

Abilinnapea Eha Võrk: puudu on 3000 eluruumi

"Meil on järjepidevalt puudu u 2500-3000 eluruumi," rääkis abilinnapea Pealinnale. Ta jätkas, et voodikohti ehk sotsiaalmajutusüksuse kohti on puudu umbes 200. 

Võrk on abilinnapea olnud aastast 2007. Tema sõnul on hoolimata sellest kui palju sotsiaalelupinda juurde ehitatakse, puudujääk ikka sama."Vahemik 2500-3500 on pidevalt puudu, sõltumata sellest, et me ehitame juurde," rääkis ta. 

Võrgu sõnul käib just parasjagu lähiaastate strateegia arutelu. "Jah, neid maju tuleb juurde, aga asukohti ma ei saa praegu veel öelda," ütles Võrk. 

"Oleme teinud erinevaid maju erinevate elukutsete esindajatele, aga nüüd on ka uuesti aeg vaadata sotsiaalse suunitlusega elupindu," ütles Võrk. 

Üheks selliseks on järgmise aasta suvel valmiv Maleva 18 seenioride kodu. "Ilmselt kavandame ka järgmise linnamaja pigem sotsiaalse suunitlusega," arvas Võrk. "Kindlasti me toetame ja aitame linna inimesi," sõnas ta. Võrgu sõnul on kõige toredam, et eakamad inimesed, kes mäletavad varasemaid väga raskeid aegu, oskavad praegu olla tänulikud selle eest, mida linn ja riik suudavad oma inimestele pakkuda.

Linna korterid on hinnas

Võrgu sõnul toimub valik linnaosavalitsustes. "See tähendab, et inimesed, kes on korteri taotlejatena arvele võetud, saavad korteri komisjoni otsuse alusel, kus arvestuse aluseks ei ole avalduse esitamise aeg, vaid sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud. Toimub vajaduspõhine edasi liikumine," ütles Võrk.

Tema sõnul suunatakse sotsiaalmajadesse inimesi, kes parajasti ei vaja koduteenust, aga võivad seda igal hetkel vajama hakata. "Nii et teenus on tuleviku perspektiiviga," ütles Võrk, ta selgitas, et sotsiaalkorteri taotlusse pannakse sellisel juhul kirja, et tõenäoliselt varsti vajab inimene koduteenust. 

Võrk rääkis, et munitsipaaleluruumides on inimesed, kes saavad endaga paremini hakkama ning näiteks Sõpruse pst 5 majja suunatakse rohkem neid inimesi, kellel võib tulevikus koduhooldust vaja tulla. 

Võrgu sõnul ei ole Tallinnas korterijärjekordi, kuid on inimesed, kes on arvel ja ootavad oma korterit.

Linn küll loob kortereid juurde, aga see võtab aega, sest ressursid on enamasti piiratud. 

Vajadus munitsipaal- ja sotsiaalpindade järele on jätkuvalt suur. "Inimesed käivad ja uuendavad oma taotlusi ning vastavalt sellele, kui midagi tekib, siis pakutakse uusi eluruume neile, kes on arvel," rääkis Võrk. 

Sõpruse pst 5 maja on veel selle poolest eriline, et seal elab ka nooremapoolseid inimesi. 

"Näiteks lastekodust elluastujad, kes otsivad oma kohta elus," ütles Võrk. "Koduteenuse kliendid liiguvad edasi pigem hooldekodudesse," sõnas ta. 

Munitsipaaleluruumi saab taotleda samamoodi nagu sotsiaaleluruume: Tallinnal on haridustöötajate maja, arstide-õdede maja ning spetsiaalne maja noortele peredele, kellel on ellu astudes natuke raskem. Samamoodi on munitsipaaleluruume eraldatud sundüürnikele. 

Sotsiaaleluruume jagatakse neile, kes vajavad oma igapäevases elus sotsiaaltöötaja sekkumist näiteks majandusküsimustes või milleski muus. "Neile, kes vajavad tuge, sest ei saa muidu oma asjadega hakkama," ütles Võrk.

Laadimine...Laadimine...