Kellamäng paneb Jaani kirikuhoone kajama

Veerandsada Hollandi kuninglikus kellavalukojas valatud kellamängu kella asuvad praegu rahvale vaatamiseks veel kirikus sees. Kirikutornist  hakkavad kellad üle Vabaduse väljaku muusikapalasid helistama kiriku 150. sünnipäeval 17. detsembril. Juba 21. oktoobril saab aga nautida ilusat oreli, klarneti ja kellamängukontserti.

 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Kellamäng paneb Jaani kirikuhoone kajama

Kai Maran

Veerandsada Hollandi kuninglikus kellavalukojas valatud kellamängu kella asuvad praegu rahvale vaatamiseks veel kirikus sees. Kirikutornist  hakkavad kellad üle Vabaduse väljaku muusikapalasid helistama kiriku 150. sünnipäeval 17. detsembril. Juba 21. oktoobril saab aga nautida ilusat oreli, klarneti ja kellamängukontserti.

 

"Põhjus, miks me kohe ei hakanud neid torni tõstma, on see, et need kellad on nii võimsad ja ilusad, nii kauni häälega, et oli plaan neid näidata inimestele pikka aega, enne kui need novembri alguses torni lähevad," põhjendas koguduse õpetaja Jaan Tammsalu sügisese kontserdisarja ideed. "Nende kontsertide omapära on see, et kõigil neil mängitakse ka kellamängu kelladel."
 
Selleks, et poolteist tonni pronkskellasid ohutult rippuma panna ja ERSO löökpillimängija Madis Metsamart nende vahel kiirelt liikuda suudaks, mõtlesid konstruktorid välja ligi tonni kaaluva puitkonstruktsiooni. Kuni oktoobri lõpuni mängitakse nendega kirikus sees kokku üheksal kontserdil. Kontserdisarja lõpetab Robert Jürjendali "Missa Brevis" maailma esiettekanne 29. oktoobril.
 
"Sealt edasi lähevad kellad üles torni ja sealt kõlavad need juba natuke teistmoodi kui siin all," sõnas Tammsalu. "Kui 17. detsembril peaksid kellad üleval tornis esimest korda helisema, siis sellele eelneb Pühavaimu kirikus pisike palvus. Täpselt nii nagu 150 aastat tagasigi 17. detsembril. Siis on Politsei- ja piirivalveorkester – kui ilm vähegi lubab – täiskoosseisus Pühavaimu kiriku ees ja selle protsessiooni ees kõlades toovad puhkpillihelid meid läbi vanalinna siia. Enne Jaani kirikusse sisenemist jäädakse korraks seisma, torniluugid avanevad ja kellamäng peaks siis esimesed muusikapalad meile helistama. Siis liigume sisse ja tähistame Jaani kiriku 150. aastapäeva. Meil on põhjust rõõmustada oma kiriku ja koguduse 150. aasta päeva üle ning siis võib ka natuke kaunist kära ja müra teha."
 
Suurima kella annetas Tallinna linn
 
Kellad tõstetakse Jaani kiriku torni novembris. Kiriku 150. aastapäeval, 17. detsembril hakkavad need igal päevasel täistunnil mängima kauneid koraale. Eri suuruses neliteist kuni sada üheksakümmend kilogrammi kaaluvad kellad valmisid paljude annetajate abiga, neist suurima kinkis kirikule Tallinna linn.
"Tallinna südames, meie riigi peaväljaku, Vabaduse väljaku ääres, Tallinna Jaani kiriku tornis hakkab õige pea helisema Hollandi kuninglikus valukojas valatud kellamäng," ütles tegevlinnapea Taavi Aas. "Kahele vanale tornis olevale kellale lisandub 25 uut. Kõige suurem kell selles kellamängus, millesse on valatud Tallinna vapp, on pealinna kingitus. Kõige suurem loomulikult sellepärast, et sellesse kella on valatud Tallinna kodanike hingehelin. Väiksemasse poleks me ära mahtunud."
 
Kellale on graveeritud tekst: Tallinna linnalt Eesti Vabariigile 100. ja Tallinna Jaani kirikule 150. juubeliks. 
 
"Linna täitmine kellamuusikaga on väga efektne," ütles koguduse juhatuse esimees Peeter Grossberg. "Seal, kus on suuremad õigeusu kirikud, on seda ikka olnud kuulda. Neil on oma kellalöömised. Aga helilooja meloodia järgi kelli mängima hakata on hoopis midagi muud. Koguduse sünnipäevaks on kellamäng koguduse liikmete poolt väga ilus kingitus."
 
Juubeliplaane on kogudusel Tammsalu sõnul veelgi.
 
Kirik keset linna raamatukaante vahel
 
"Kiriku lõunasaal on saanud kunstinäituste jaoks korraliku valgustuse," ütles Tammsalu. "29. oktoobril tahame avada kogudusele kingitud esimeste eestikeelsete Piiblite püsinäituse. Peagi avame uue näituse, mis kõneleb sellest, kuidas on meie kiriku ümbrus viimase 150 aasta jooksul muutunud."
 
Novembri keskel peaks Tammsalu sõnul toimuma mahuka ja piltiderohke Jaani kiriku 150 aastast kõneleva raamatu esitlus. 

"Inimene, kirik ja ühiskond on olnud alati väga seotud," rääkis raamatu üks autoreist Katri Aaslav-Tepandi. "Nii pole juubelitrükise puhul tegemist ainult ajalookise ülevaatega koguduse algusaegadest tänase päevani, vaid sisaldab haruldasi ja seni veel ilmumata koguduse õpetajate mõtisklusi, jutlusi ja vaimulike elulugusid."

Jaani kiriku valmimisel oli Aaslav-Tepandi suur osa selles, et eestlaste kogukond oli 19. sajandi keskpaigaks paisunud rohkem kui kaheteist tuhande liikmeni ega mahtunud enam Pühavaimu kirikusse ära.

"Maalt linna tulemise laine oli täies hoos ja kasvatas koguduse liikmeskonda järsult," sõnas Aaslav-Tepandi. "Liikmeid jätkus kahe kiriku jaoks. Jaani kirikus peeti esimene jumalateenistus 1867. aasta kolmandal advendil 17. detsembril. Jaani kiriku kõrval kerkis mõned aastad hiljem teinegi kirik, Kaarli kirik."
 
Mahuka 300-leheküljelise ja 150 fotoga värvitrükis raamatu „Kirik keset linna. Jaani koguduse 150 aastat“ autorid on koguduse liikmed PhD Katri Aaslav-Tepandi ja EMTA emeriitprofessor Tõnu Tepandi. Raamatu väljaandja on Kirjastus SE&JS.
 

Kontserdisarjas "Kirikukellad meie linnas" tulekul


- 21.10 kl 18  Maris Oidekivi-Kaufmann orelil, Toomas Vavilov klarnetil, tenor Oliver Kuusik ja Madis Metsamart kellamängu kelladel.
 
- 28.10 kl 18  Estonia Seltsi segakoor ja Madis Metsamart kellamängu kelladel.
 
- 29.10 kl 18  Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna Huvikeskus Kullo) ja Robert Jürjendal. Madis Metsamart kellamängu kelladel. Robert Jürjendali "Missa Brevis" maailmaesiettekanne.

 

Laadimine...Laadimine...