Kultuuripärandi aasta kutsub väärtustama vaimset ja ainelist pärandit

Aasta vahetusega sai alguse Euroopa kultuuripärandi aasta, mis kutsub pöörama tähelepanu nii vaimsele kui ka ainelisele pärandile.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Kultuuripärandi aasta kutsub väärtustama vaimset ja ainelist pärandit

Aasta vahetusega sai alguse Euroopa kultuuripärandi aasta, mis kutsub pöörama tähelepanu nii vaimsele kui ka ainelisele pärandile.

Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored, et jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.

Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on aasta mõte innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. "Aasta sündmused ja ettevõtmised on suunatud tänasesse päeva ja praegustele kultuurikandjatele, sest ainult nii saab minevik tähenduse ja uue kasutuse," ütles Raie. "Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas," rõhutas Raie.

Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand. "Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel," ütles minister.

Euroopa kultuuripärandi aasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. "Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad," rõhutas Saar.

Euroopa kultuuripärandiaasta võttis teatepulga üle laste- ja noorekultuuri aastalt 28. detsembril filmimuuseumis toimunud üleandmissündmusel.

Laadimine...Laadimine...