Meisterlik Meredraakon: Tallinnas võiks kõik õpilased vähemalt korra merel käia

"Kui ma olin Eesti Merelaevanduse lipulaeval, jahil Tormilind, tuli Põhjameres roolileht alt ära. No seitsme päeva pärast me jõudsime kaldale, sest kapiuksest tehti uus rool,"  meenutab Eesti kogenumaid jahikapteneid Margus Zahharov ühte pöörast lugu avamereregatilt Tall Ship Race (TSR). Tänavuste merepäevade raames võõrustab seda merenduse suurregatti juulis Tallinn, ning suuresti on just Zahharovi ja tema ohvitseri Madis Rallmanni teene see, et ilmakuulsad purjekad meile külla tulevad.

Pilt: Albert Truuväärt

Meisterlik Meredraakon: Tallinnas võiks kõik õpilased vähemalt korra merel käia

Virkko Lepassalu

"Kui ma olin Eesti Merelaevanduse lipulaeval, jahil Tormilind, tuli Põhjameres roolileht alt ära. No seitsme päeva pärast me jõudsime kaldale, sest kapiuksest tehti uus rool,"  meenutab Eesti kogenumaid jahikapteneid Margus Zahharov ühte pöörast lugu avamereregatilt Tall Ship Race (TSR). Tänavuste merepäevade raames võõrustab seda merenduse suurregatti juulis Tallinn, ning suuresti on just Zahharovi ja tema ohvitseri Madis Rallmanni teene see, et ilmakuulsad purjekad meile külla tulevad.

Zahharov vaatab oma purjelaeva St. Iv pea sama hella pilguga nagu last või naist. 1990. aastal valminud jahi roolis ta sama aasta ühel külmal detsembripäeval ise Tallinna kohale. Jahist pidi saama tehase Norma lõbusõidualus. Aegade muutudes müüdi jaht Rootsi, kust Zahharov selle lõpuks endale ostis. Sellest ajast on Zahharov toonud Eestile kuhjaga au ja kuulsust, saades silmapaistvate tulemuste eest TSR-il purjetamisel ka Euroopa kroonitud peade käepigistusi. Olulisemgi, et St. Iv-i pardal on saanud tõelise mere maitse suhu hulk noori Eesti meremehi.

Ütlus, et naine laevas, laev põhjas, ei pea enam tänapäeval muide paika. Kapten Zahharov räägib kerge muigega loo ilusast tüdrukust, kelle kohta mõnigi meeskonnakaaslane pärast rääkis, et on maganud temaga ühes kois. Tegelikult on laevas vahtide ajal nii, et vahist tulija hüppab magama vahti läinud meeskonnaliikme veel sooja koisse, nii et faktiliselt vastas lugu tõele. Sellised meremehenaljad siis.

Tavaline inimene võib mõelda, et TSR on lihtsalt üks rikkurite eralõbu.

MZ: Tegelikult on tema põhifunktsioon anda noortele ja ka lihtsalt huvilistele võimalus minna pikemaks ajaks merele. Ja kogeda elu-olu purjelaevas, mis sõidab avamerd. Oled meeskonnas, teed seal tööd. On ka võimalik tulla teatud etapile viieks kuni seitsmeks päevaks. Seda nii suurtele purjelaevadele kui ka väiksematele.

Kuna see maksab midagi, oleme püüdnud saada Eesti noortele stipendiume nii Omaani sultaniriigist kui ka Tallinnast, ja siinkohal suur tänu Tallinnale! See regatt on õpetlik, eelkõige pead õppima koos teistega tegutsema, pead märkama teisi. See on tänapäeval suur oskus, millest paraku jääb vajaka.

Veel peab oskama korda pidada: kujutage ette, kui ollakse kodus harjunud asju viskama sinna, kuhu meeldib, ja siis see toimub jahil, tormise ilmaga... Seega on meie purjetamine natuke rohkem kui lihtsalt purjeõpe. See annab elukogemuse, kuidas saada hakkama keerulisemas olukorras.

Ja purjetamishuvilisi pääseb ka TSR-i suurematele laevadele?

MZ: Praegu tuli pakkumine saada suure purjelaeva Mir meeskonda, ülesõiduks Kotkast Tallinnasse ja Tallinnast Turusse. Seda peeatakse üheks kiiremaks purjekaks üldse maailmas, ta kuulub Peterburi mereakadeemiale. Maksad 290 eurot ja tuled meeskonda. Sulle antakse koi, antakse teada, millal on su vaht. Samamoodi võib tulla ka meie jahi peale, kuigi meie jahil on kõik etapid juba täis. Me teatame oma sõitudest jaanuaris, veebruariks on kõik.

Kui olulised on üldse tänapäeva meremehele purjelaevad?

MZ: Kahjuks ei ole kõrgtehnoloogiline. Tormid – nii nagu olid, nii on. Tormis pannakse eelkõige proovile inimese vastupidavus. Mis siis, et mingid näitajad kusagil tiksuvad, sa pead ikkagi ise langetama otsuseid.

Meri on ikka endiselt ettearvamatu?

MZ: Meri on meri ja kõrgtehnoloogia aitab ehk natuke toimetada, aga kriitilistes olukordades peab inimene ise otsuseid vastu võtma ja käed külge panema, sest ka suurtes laevades esineb kriitilisi olukordi, kus kogu meeskond peab koos tegutsema. Seepärast moodustavad nii suurtes kui ka väiksemates laevades osa elust õppused. Kui laev on merel, ei saa me nutma hakata, jätta ta sinnapaika ja minna ära. Et ehk keegi tuleb ja aitab. Ehk tuleb tuletõrjuja või kiirabi. Üldjuhul võib minna mitu päeva, kuni keegi abistama jõuab. Nii meie jahil, kui me sõidame suuri avamereregatte, kui ka mõnes suures laevas, peab olema valmis kõigeks.

Ja seepärast ei saa tänapäeval ilma purjelaevata keegi meremeheks?

MZ: Jah, kõik suured maailma mereväed õpetavad oma ohvitsere purjelaevadel. Purjelaeva puhul võib olla nii, et isegi kui on selline ilus ilm nagu praegu, tuleb äkki äikesepilv, ja siis peab ohvitser otsustama ja tegutsema. Inimese jaoks on kõige raskem, mida üldse õppida, otsuste tegemine või otsuste langetamine. Purjelaev pakub ootamatut otsustamise võimalust palju rohkem kui ükskõik milline muu laev.

Suure laeva peal ei pane kadett tähelegi, et tuul ja laine on olemas – senikaua, kuni juhtub mootoririke. Ja sellest hetkest alates on juba tegemist purjelaevaga. Konteinerlaeval on tuulele avatud pinda rohkem kui purjelaeval ja tekib küsimus, kuidas nad hakkama saavad: triivimise ja kõige sellega.

MR: Purjekas õpetab merd austama. Suurtel laevadel, isegi ilma et midagi puruneks, on samamoodi vaja muuta kurssi vastavalt ilmale, vastavalt lainele, sest ei saa sõita otse, kui meri seda ei luba. On olnud juhuseid, kus inimesed, kes pole enne sõitnud purjelaeval, kes ei tea, mida tegelikult meri tähendab, püüavad hullult murda läbi tormilainete. Lõhkudes laeva ja jõudmata sinna, kuhu tegelikult vaja.

Näiteks inglise merejalaväe kohustuslikku kursusesse kuulub talvel purjekaga sõitmine Islandile ja tagasi. Sellega pannakse proovile nende treenitus.

Esimesed 20 aastat saadeti astronaudid enne, kui nad läkitati kosmosesse, ookeanile purjepraktikale. Sest seal oli keskkond nagu kosmoses: suhteliselt isoleeritud, loota saab ainult iseenda peale. Hollandi merevägi just ehitas ümber oma jahi mitme miljoni eest, et noortel oleks, millega sõita.

TSR on ikkagi võidusõit – mis kohti olete saavutanud?

MZ: Kui arvestada, et seda avamereregatti olen sõitnud alates 1982. aastast, siis olen näinud päris palju. Ka seda, et Eesti inimesed sõidavad merd üsna edukalt.

Minu reiting nendes võidusõitudes, kui arvestada kokku kõik race´i esimesed, teised, kolmandad kohad – tavaliselt alla neljanda koha me pole langenud –, tuleb keskmiseks kusagil 2,5. See on siis nii, et 20 aasta jooksul mitte langeda alla 4. kohta üldse. See on päris hästi.

Me oleme saanud auhindu – regatid pole mingi suure rahalise auhinnaga, aga autasud on väga respekteeritud – Inglise kuningannalt, Taani kuningannalt, Norra kuningalt. Oleme kohtunud näiteks Thor Heyerdahliga (Norra etnoloog ja arheoloog, nimetatud ka meie aja tuntuimaks norralaseks – toim). Leedu ja Läti presidendid on andnud auhindu üle.

See, et noored saavad merele, on paljude korraldavate maade jaoks väga tähtis. Soomlased ütlesid 2013. aastal Helsingis, et see regati külaskäik on Soome suve tippsündmus.

Tallinn saab nii auväärse seltskonna võõrustamisega kenasti hakkama?

MZ: TSR-i regatid on üldiselt kõrgelt hinnatud ja vastuvõtt on korraldatud nii, et tuleb linnapea ise kohale, surub kätt ja annab suveniiri. Kõik linnad justnagu võistlevad, et pakkuda meeskonnale nende kolme päeva jooksul kõikvõimalikke kultuuri- ja spordiprogramme.

Vahva, et Tallinnas kõik pingutavad südamest. Laevadega koos tuleb 1000-1500 meeskonnaliiget, kes on natuke teistsugused kui turistid kruiisilaevalt. Nad lähevad ise linna, ise avastavad linna. Tallinnas pakutakse neile programmi, muuhulgas viime loomaaeda ja muuseumidesse ja pakume muid võimalusi.

Ma ei tahaks võrrelda linnu omavahel. Ütleksin ainult, et TSR-i saabumine sadamasse paneb sadama elama. Meeskondadele meeldib olla elu ja sündmuste keskel, sest merel oled sa kõigest eemal. Linnale on see aga huvitav ja vahva kogemus, kui tuleb suur ja võimas laevastik ning paneb sadama kihama. Ma arvan, et Tallinn on kindlasti väga vastutulelik ja südamlik.

Kuidas tundub, kas Tallinn on muutunud viimasel ajal rohkem merelinnaks?

MR: Minu kogemus on Margusest tunduvalt lühem, aga selle kümne aasta jooksul, mis ma olen purjetanud, on Tallinn mere suhtes kõvasti muutunud. Aastaid tagasi oli mereäär veel suhteliselt kinni, välja arendamata, ka puudus vaade, kuidas ta hakkab välja nägema. Aja jooksul on Tallinn kõvasti arenenud.

Pikemalt loe www.pealinn.ee

 

Tallinna saabub purjekaid igast maailma otsast

Tallinna saabub juulis rohkesti maailmakuulsaid purjelaevu isegi nii eksootilistest riikidest nagu Omaan või Brasiilia.

Madis Rallmanni sõnul on praeguse seisuga tulemas 24 laeva, aga väga paljud otsustavad alles siis, kui juba regatil kohal on.

"Tallinnas saab suurt osa laevastikust näha Vanasadamas, kus on siis suuremad nagu Mir ja Sedov Venemaalt või Shabab Omaanist või Royal Helena Bulgaariast. Loomulikult lisandub hulk Euroopa laevu Poolast, Hollandist, Soomest ja Suurbritanniast," nendib Rallmann.

Teine suurem keskus tuleb Lennusadamasse, siia tuleb ka kõige eksootilisem laev tänavu, Cisne Branco Brasiiliast. Tuleb terve hulk keskmise ja väiksema pikkusega laevu, keskmise all peetakse silmas 40-60 m. Mingi hulk väiksemaid aluseid saab olema Noblessneri sadamas. Mereväelaevadest tuleb Shabab Oman, mis on nende sulataniriigi lipu- ja õppelaev. Ja siis Cisne Branco Brasiiliast, Zenobe Gramme Belgiast ja Urania Hollandist. Lennusadamas kinnitab aga otsad Royalist Suurbritanniast, mis alustas oma teenistust 2015. aastal ja on mõeldud Suurbritannia meriskautidele. Poolast purjetab kohale Frederick Chopin, mis on maailma suurim teenistuses olev prikk. Lõplik selgus saabub siis, kui laevastik on juba Kotkas, kolm-neli päeva enne Tallinna.

Tallinna merepäevad on Eesti rahvarohkeim perepidu, mis toob 15.-18. juulini Tallinna sadamatesse kokku tuhandeid meresõpru Eestist ja välismaalt. Programm laevade tutvustamise, kontsertide ja kõige muuga algab 15. juulil kell 11 Vanasadamas. Tall Ship Races laevastikuga saab tutvuda alates esmaspäevast, 17. juulist kella 10-st Vanasadamas jt sadamates. Pikemalt vt merepäevade ürituste kava www.tallinnamerepaevad.ee

Laadimine...Laadimine...