Muinsuskaitse selts süüdistab riiki Patarei hooletusse jätmises

Muinsuskaitse seltsi juhatuse liige süüdistab riiki Patarei merekindluse hooletussejätmises, kuna Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pole suutnud otsustada mälestise edasist saatust ega tagada selle kaitsmist lagunemise ja vandaalide eest.

Pilt: Scanpix

Muinsuskaitse selts süüdistab riiki Patarei hooletusse jätmises

Muinsuskaitse seltsi juhatuse liige süüdistab riiki Patarei merekindluse hooletussejätmises, kuna Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pole suutnud otsustada mälestise edasist saatust ega tagada selle kaitsmist lagunemise ja vandaalide eest.

"Riik ei kaitse Patareid, ei taga seal territooriumi valvet ja lubab vandaalidel mälestist lõhkuda. Ootame küll Euroopalt abi, aga ise ei soovi teha kõige elementaarsemat – kindlustada, et Patareid edasi ei rüüstataks. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Sõjamuuseum tunnevad selle pärast suurt muret," kirjutas Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Helle Solnask oma pöördumises, vahendas BNS.

Solnaski sõnul on kokku lepitud selles, et osa Patareist peab jääma kasutusele muuseumina, kus saab tutvuda Eesti lähiajaloo, vastupanuvõitluse ja okupatsiooniajaga. Samuti selles, et osa Patareist läheb erainvestoritele, sest riik üksi nii suurt kompleksi taastada ega hallata ei jaksa.

"Eesti riigiasutused ei ole aga ära otsustanud seda, kuidas või mis mahus Patarei riigi ja eraomanike vahel jagada. Patarei arendamise peab omanikuna otsustama riik, neid hooneid on võimalik jagada mitut moodi, nii pikuti kui põigiti, ja hea tahtmise juures ning dialoogis partneritega oleks saanud selle ammu lahendada," märgib muinsuskaitse seltsi juhatuse liige.

"Mälestise hooletussejätmist põhjendavad riiklikud otsustajad küll rahapuuduse, küll keeruka restaureerimisega. Miks Eesti riik ei ole siiani tahtnud või suutnud otsustada, mida selle väärtusliku paigaga teha, jääb ebaselgeks," lisas Solnask.

Märtsi keskpaiku jõudis avalikkuseni uudis, et Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra pani Patarei merekindluse Euroopa seitsme enim ohus oleva mälestise hulka.

Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituut on valmis õla alla panema, et päästa Patarei edasisest lagunemisest ja anda talle uus elu, kinnitas Solnask.

Patarei merekindlus Tallinna lahe kaldal on suurim ja võimsaim klassitsistlik kaitserajatis Eestis. Merekindluse rajamist alustati 1829. aastal Vene tsaar Nikolai I korraldusel ja kompleks valmis 1840. aastaks. Merekindlus hõlmab üle nelja hektari suurust ala ja koosneb kaarekujulisest mere poole avanevast 247 meetri pikkusest tiivast, kahest külgtiivast pikkusega 124 meetrit ja mortiirpatareist. Kompleksil on olnud mitmeid erinevaid funktsioone, mis kajastavad Eesti keerukat ja dramaatilist ajalugu. Aastatel 1920-2005 tegutses Patareis vangla.

Patarei hooned on tühjana seisnud üle kümne aasta ning on selle aja sees näinud ka palju vandaalitsemist. Kasutuseta hooned lagunevad kiirelt karmide ilmastikuolude ja peremeheta oleku tõttu. Nii katus kui aknad on katki ja lasevad sisse vihma ja lund, vesi on tõsiselt kahjustanud puitkonstruktsioone ja paekivist seinu. Seinad on püsivalt niisked, eriti keldris ja esimesel korrusel. Hoonekompleksi mitmed osad on külastajatele suletud, kuna ei ole võimalik tagada inimeste ohutust. Patarei vajab kiiret abi, et peatada lagunemine ja päästa hooned lõplikust hävingust, teatas Eesti Muinsuskaitse Selts BNS-ile 16. märtsil.

Laadimine...Laadimine...