Paksu Margareeta maapõu paljastas kaks keskaegset ehitist

Eesti Meremuuseumi ehitustöödel tulid Paksu Margareeta siseõuest, tulevase ekspositsioonisaali keskelt ootamatult nähtavale kaitsemüür ja kanal, mis täiendavad taas arusaama Tallinna keskaegsetest kindlustustest.

Pilt: Scanpix

Paksu Margareeta maapõu paljastas kaks keskaegset ehitist

Toimetaja: Kairi Ervald

Eesti Meremuuseumi ehitustöödel tulid Paksu Margareeta siseõuest, tulevase ekspositsioonisaali keskelt ootamatult nähtavale kaitsemüür ja kanal, mis täiendavad taas arusaama Tallinna keskaegsetest kindlustustest.

"Mõni nädal tagasi leiti Paksus Margareetas sees toimunud kaevetöödel kaitsemüür, mis kuulus ilmselt vahetult suurtükitornile eelnenud, tõenäoliselt 15. sajandil ehitatud eesväravasüsteemi. Nüüd tuli siseõuest vanalinnale lähemal välja veel üks varasem eeskaitsemüür, milles on ka üks hästi säilinud laskeava," ütles Tallinna muinsuskaitse arheoloog Ragnar Nurk, kelle sõnul on tegemist äärmiselt huvitavate leidudega.

Nurk selgitas, et Tallinna linnakindlustuste üldise arenguloo taustal peaks see müür kuuluma kokku Suure Rannavärava kõige varasema eesväravaga, mis võidi ehitada 14. sajandi teisel poolel. Seni oli selle värava olemasolu vaid hüpotees, vahendas BNS.

"Teine uus avastus on paekivist seintega ja pealt paeplaatidega kaetud kanal, mis on küll müürist hilisem, kuid siiski keskaegne. Kindlasti ei jooksnud selles kanalis puhas joogivesi, vaid linnast väljuv vesi – see kanal võis juhtida mere suunas Tornide väljaku vallikraavi veed, mis arvatavasti pärinesid osaliselt Toompea looduslikest allikatest ja osaliselt olid linna sade- või heitveed," rääkis Nurk. "Suures Rannaväravas on tekkinud võimalus näidata füüsiliselt säilinud ehitiste näol keskaegsete linnakindlustuste ja väravasüsteemi laienemise etappe. Kuna tegu oli linna mereväravaga, siis on mõistetav, et selle kaitse täiustamisele pöörati kogu keskajal erilist tähelepanu."

"Kui Paksu Margareeta alt leitud müüriosa tuli välja plaanitud garderoobialal ja selle eksponeerimine sobitub olemasolevasse projekti, siis uued leiud siseõues jäävad tulevasse ekspositsiooniruumi, koge halli ning põhjustavad muudatusi ehitustegevuses," märkis meremuuseumi juht Urmas Dresen, kelle sõnul oli leid antud asukohas ootamatu.

Dresen lisas, et tegemist on põneva protsessiga, mis aitab kaasa Suure Rannavärava ajaloo uurimisele ning samuti muuseumil selle märkimisväärse ehitise loo rääkimisele. Seda, kas leiud ka uue muuseum-külastuskeskuse plaanitavat avamist 2019. aasta novembris võivad mõjutada, veel hinnata ei osata.

Laadimine...Laadimine...