Rahvastikuminister Solman: Eesti riik toetab rahvusliku kultuuri arengut

"Kõigil Eestis elavatel rahvastel on alati olnud võimalik oma rahvakombeid järgida ja oma kultuuri arendada, kui Eesti on olnud iseseisev vabariik," sõnas rahvastikuminister Riina Solman pühapäeval tatarlaste rahvuspüha sabantui üritusel Tallinnas Tornide väljakul.

Pilt: Ilja Matusihis

Rahvastikuminister Solman: Eesti riik toetab rahvusliku kultuuri arengut

Toimetaja: Meelis Piller

"Kõigil Eestis elavatel rahvastel on alati olnud võimalik oma rahvakombeid järgida ja oma kultuuri arendada, kui Eesti on olnud iseseisev vabariik," sõnas rahvastikuminister Riina Solman pühapäeval tatarlaste rahvuspüha sabantui üritusel Tallinnas Tornide väljakul.

76images

Selle väikese rahvuskogukonna ajalugu on meie riigis kulgenud käsikäes koos eestlastega ning koos eestlaste rahvusliku ärkamisega, sest 1980. aastate lõpul toimus rahvuslik ärkamine ka tatarlaste seas.

Nõukogude okupatsiooni ajal pidid tatarlased nagu ka enamik eestimaalasi enda rahvuslikke pühasid tähistama vaikides ja vaid pereringis. Koos Eesti taasiseseisvumisega muutus olukord täielikult. Tatarlaste kultuuriseltsid olid olulised nii tatarlastele endile kui ka teistele rahvusvähemustele Eestis.

Eestis elab 2019.a juunikuu seisuga veidi rohkem kui 2000 inimest, kes end tatarlasena määratlevad. "Rahvuslik kultuur ulatub sügavale meie juurtesse, mistahes keelt me ka ei räägi. See, mis rahvast ühte seob, on ka nende tuleviku aluseks," selgitas rahvastikuminister Solman ning kinnitas, et Eesti riik toetab rahvusliku kultuuri arengut.

Üleeuroopaline tatarlaste folkloorifestival "Sabantuy 2019" korraldati tänavu just Tallinnas. Sabantui on tatari kultuuris kevadtööde lõppu tähistav püha. Üleeuroopaliselt tähistatakse seda alles neljandat korda, kuid tähtpäeva ajalugu ulatub aastasse 921. Sabantuyd kirjeldas esmakordselt 921. aastal araabia reisija Ibn Fadlan, kes saabus Bulgaariasse Bagdadi suursaadikuna.

Laadimine...Laadimine...