Rahvuste päevad õpetavad valmistama eksootilisi toite

"Rahvuskultuuri päevad annavad meile võimaluse tundma õppida inimesi, kes meie kõrval elavad," ütles folklorist ja Eestimaa rahvuste ühenduse juhatuse liige Natalia Ermakova. "Meie ümber on palju eri kultuuritaustaga inimesi, kes võivad meie elu palju rikastada. Me ei saa kuidagi hakkama üksteisega arvestamata."

Pilt: Scanpix

Rahvuste päevad õpetavad valmistama eksootilisi toite

Kairi Ervald

"Rahvuskultuuri päevad annavad meile võimaluse tundma õppida inimesi, kes meie kõrval elavad," ütles folklorist ja Eestimaa rahvuste ühenduse juhatuse liige Natalia Ermakova. "Meie ümber on palju eri kultuuritaustaga inimesi, kes võivad meie elu palju rikastada. Me ei saa kuidagi hakkama üksteisega arvestamata."

Tänavu on rahvuskultuuride päevad paisunud kahe nädala pikkuseks festivaliks, mis kestab 21. septembrist 6. oktoobrini. "Rahvuskultuuri päevadel toimuvad ka põnevad ekskursioonid eri rahvaste köökidesse," selgitas abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Väga oluline on aga see, et ka väikesed lapsed saavad teha tutvust kogu selle erisusega, mis meil olemas on. Olgu see siis eri rahvuste näpunukkude või riidenukkude valmistamine."


Lapsed õpivad Seto kultuuri


Tänavuste rahvuspäevade tippsündmus on kultuuriameti peaspetsialisti Kristel Pedaku sõnul 30. septembril toimuv suur rahvuspäev Kultuurikatlas, mis alates kella 12 tutvustab käsitööd ning pakub maitsta rahvustoite. Kella 14-st saab vaadata suurt tasuta kontserti koos põnevate vaheklippidega. "Vaheklippides räägivad muust rahvusest Eestis elavad inimesed, miks neile meeldib Eestis elada," selgitas Pedak. "Kontserdil esinevad nii Eesti, Vene kui ka Ukraina kultuuri esindajad. Näha saab etteasteid ameeriklastelt ja Hongkongist."  


Lapsed saavad töötubades meisterdada ja voolida, täiskasvanud aga arutleda eri teemadel. Ka täiskasvanud ei jää õpitubadeta. Rahvusköökide õpitubades saavad huvilised näiteks täna kell 17.30 aadressil Estonia pst 5a küpsetada Karjala pirukaid, neljapäeval aga õppida samas paigas samal kellaajal valmistama Udmurdi köögi hõrgutisi.


Nurmenuku lasteaia lapsed õpivad päevade raames seto keelt ja kultuuri. "Õpetame lastele natukene pillimängu ja ka laulumängu. Kindlasti näitame lastele ka rahvariideid ja õpime ära mõned sõnad," mainis Eesti folkloorinõukogu rahvusvähemuste töörühma juhi Evelin Leima.


Seto kultuuri tutvustab ka fotonäitus "Setomaa elu" aadressil Vene 6.


Eesti kui rahvaste paabel


Belobrovtsevi sõnul on talle endale rahvuskultuuri päevi külastades eriti meelde jäänud huvitavad jutud eri rahvaste kultuurilisest pärandist Tallinnas – olgu see siis Tallinn baltisaksa kunstis, vene kultuurilooline Tallinn, tatarlased ja tatari asum oma vanade traditsioonidega.


Folkloristi ja Eestimaa rahvuste ühenduse juhatuse liikme Natalia Ermakova sõnul on igal rahvusel oluline teada, kes on inimesed, kes elavad nende kõrval. "Kultuur on osa meie elust ja ilma kultuurita tarduksid tänapäeva traditsioonid. Globaliseeruvas maailmas ei saa kuidagi hakkama ilma üksteisega arvestamata," lisas Ermakova.


Kuna tänavu peetakse ka pärimuskultuuri aastat, lisab see Pedaku sõnul rahvuskultuuride päevale pidulikkust ja programmirikkust. "Eestis elab 194 rahvust," lausus ta. "Iga rahvuse traditsioonid ja kultuur ju erinevad, aga kindlasti on põnev vaadata ka seda, milles seisnevad meie sarnasused."


"Eesti tervikuna ja Tallinn on nii-öelda rahavaste Paabel," mainis  Belobrovtsev. "Üksteise kõrval elavad eestlased, venelased, soomlased, ukrainlased, valgevenelased, juudid, grusiinid, sakslased, aserid, rootslased jne. Me kõik arvame, et teame meie kõrval elavate inimeste kultuure, aga isegi kui teame, siis pealiskaudselt. Rahvuskultuuride päev annabki võimaluse nendega sügavamat tutvust teha ning miks mitte ka endale uusi põnevaid sõpru leida."

 

 

 

Rahvuskultuuride päev näitab Tallinna rootslase või liibanonlase pilgu läbi


• Homme algusega kell 17.30 on keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) Portugali päev, ülehomme samas kohas samal ajal Prantsuse päev, millega käivad kaasas näitused, muusika ja töötuba.


• Ülehomme kell 17.30 algab Neitsitornis loeng, kus Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson kõneleb Tallinna rootslaste ajaloost ning tänapäevast. Maitsta saab rootsipäraseid suupisteid ja kõlab rahvuslik muusika. Pilet maksab 2 eurot, registreerimine neitsitorn@linnamuuseum.ee või tel 601 2751.


• Neljapäeval kell 17.30 võib Neitsitornis kuulata kümme aastat Tallinnas elanud kunstniku ja filmi-ajaloolase Hannah Geara loengut "Liibanonlasena Tallinnas". Maitsta saab liibanonipäraseid suupisteid, kõlab rahvuslik muusika. Pilet maksab 2 eurot, eelregistreerimine neitsitorn@linnamuuseum.ee või tel 601 2751.


• Reedel kell 18 räägib Lagle Parek linnamuuseumis (Vene 17) palverändurite elust.


• Pühapäeval võib Kultuurikatlas (Põhja pst 27a) kella 12-17 tutvuda eri rahvuste käsitöö ja toitudega. Kell 14 algab kontsert "Kodune Tallinn".


• Rahvuskultuuri päevade kava on väga mahukas ning sellega saab tutvuda https://huvi.tallinn.ee/uritus/rahvuskultuuride-paevad-2018#

Laadimine...Laadimine...