Sajandivanused Eesti meistrite maalid vallutavad raekoja

Raekojas saab vaadata muu hulgas ka Konrad Mägi Itaalia-teemalisi teoseid, mille väljapanekut tuli hiljuti suure populaarsuse tõttu Roomas pikendada.

Pilt: Scanpix

Sajandivanused Eesti meistrite maalid vallutavad raekoja

Ivo Karlep

Raekojas saab vaadata muu hulgas ka Konrad Mägi Itaalia-teemalisi teoseid, mille väljapanekut tuli hiljuti suure populaarsuse tõttu Roomas pikendada.

15. jaanuarist on Tallinna raekojas avatud Enn Kunila kogust pärinev Eesti kunstipärlite näitus "Rõõm linna südames". Seal saab vaadata Konrad Mägi maale, mis äsja olid väljas Roomas, aga ka teisi Eesti kunsti kuldaja taieseid, mis on valminud aastatel 1910-1945 ja mille autoriteks on värvikasutuse suurmeistrid Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Paul Burman, Ado Vabbe, Herbert Lukk, Villem Ormisson, Endel Kõks, Elmar Kits ja teised.

"Esialgse plaani järgi pidi minu kogudest pärit maalide näitus raekojas avatama juba veebruari algul, kuid üks rõõmus sündmus lükkas selle paari nädala võrra edasi. Nimelt osutus Konrad Mägi autorinäitus Roomas nii menukaks, et selle lahtiolekuaega tuli pikendada," selgitas Kunila. "Huvi Roomas oli nii suur, et Konrad Mägi näituse lõpukuupäevaks jäi 28. jaanuar. Nii ei olnud võimalik siinset näitust varem avada."

Harib inimesi

Mägi maalis muuhulgas möödunud sajandi alguse Itaaliat, seega pole ime, et need taiesed Roomas popid olid. Raekojaski püüavad lisaks Konrad Mägi Eesti maastikele pilke Capri saare ja Veneetsia meeleolud, aga ei puudu ka portreed.

Kokku on raekoja näitusel 36 maali. "Tähelepanuväärne, et kõige suurem hulk, lausa viisteist maali kannavad Konrad Mägi signatuuri," mainis Kunila.

Kunila peabki Eesti kunsti populariseerimist Eestis ja välismaal oma missiooniks. "Leian, et see ei ole mitte ainult iga koguja vabadus, vaid ka kohustus," selgitas ta. "Seda eriti Eesti-suguses väikeriigis, kus oma identiteedi hoidmiseks on kultuuripärandi ja kunsti alles hoidmine ning tutvustamine äärmiselt oluline. Eesti kunstilugu pole mitte ainult huvitav detail Euroopa kunstiloo mosaiigis, vaid tiigel, milles on kokku sulatatud eri mõjutused."

Kunila kollektsiooni on seni näidatud Kumu kunstimuuseumis ja Tallinna kunstihoones, tulekul on näitus Tartu kunstimuuseumis. Välismaal on see peale Rooma väljas olnud ka Firenzes, Brüsselis ja Soomes. Ometi on raekojas avatav näitus Kunila jaoks eriline. "Olen pikalt mõelnud, et teha näitus Tallinna väärikas raekojas, ja mul on väga hea meel, et see on nüüd teoks saamas," rääkis koguja. "Raekojas on enne ka kunstinäitusi olnud ja ma sain sellest innustust. See on minu panus Eesti vabariigi sajanda sünnipäeva auks ja selle näitusega saab ühtlasi ära märkida, et ka Tallinnal täitub Eesti vabariigi pealinnaks olemise sajas aasta."

Näituse asupaigale mõeldes on väljas ka Paul Burmani 1916. aastal valminud raekoja vaade, mis toob oma värvierksusega rõõmu hallivõitu argipäevadesse. Samuti saab seal vaadata nii Mägi kui ka teiste Eesti meistrite kodu- ja välismaa looduse vaated.

Kunstihuvi lapsepõlvest saadik

"Minu huvi kunsti vastu sai alguse lapsepõlves, kui ema käe kõrval kunstinäitustel käisin. Sellest ajast on seni meeles emotsioon, mille sain Eesti ühe kuulsama kunstniku Konrad Mägi värviküllastest maalidest," rääkis Kunila. Tema kunstihuvi kasvas aastatega ja muutus omalaadi kireks, kuigi igapäevast tööd teeb ta ettevõtjana ja kunstiharidust pole. "Oma kogemusest võin öelda, et pean kunstihuvi äratamist noorema põlvkonna seas äärmiselt oluliseks ning püüan sellele kaasa aidata nii hästi, kui oskan," lausus koguja. "Koos raekoja näitusega olen kavandanud terve haridusprogrammi, mõeldes eriti just lastele ja noortele."

Samuti saab osaleda giidiga ringkäikudel. Selle kõige kohta annab ammendavat teavet raekoja kodulehekülg. Noortele mõeldud haridusprogrammidesse ja täiskasvanute giidituuridele saab registreeruda e-posti aadressil raekoda@tallinn.ee Näituse ajal pikendab raekoda ka oma lahtiolekuaega, olles iga päev avatud kella 11-19 (puhkepäev esmaspäev).

 

Maalides peitub terve maailm

Eestis alles hakkab välja kujunema arusaam, kes on kunstikoguja ning milline on tema roll kunsti tutvustamisel, ütles kunstiteadlane Eero Epner.

"Meie tugevaimate autorite loomingus peegelduvad korraga nii rahvusvahelised kui ka kohalikud kunstisuunad ja olud," iseloomustas sajandivanust kunsti näituse kuraator Epner. "Läänes peetakse tänapäeval erakunstikogujat samasuguseks osaks kunstimaailmast nagu on kuraator, galerist või ka kunstnik ise, ning tema ja kunstimaailma vahele ei tõmmata enam piire. Eestis on see arusaamine veel toores."

Laadimine...Laadimine...