Soome-ugri hõimupäevad avaldavad Veljo Tormisele austust

Hõimupäevade tänavuses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel.

Pilt: Albert Truuväärt/ foto on illustreeriv

Soome-ugri hõimupäevad avaldavad Veljo Tormisele austust

Hõimupäevade tänavuses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel.

Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud üritustesari. 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus üksmeelselt vastu otsus tähistada hõimupäeva iga aasta oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana.

Hõimupäevade tänavuses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel. Suurel hõimupeol 21. oktoobril Tallinnas Vabal Laval astuvad üles Soome vabariigi 100. aastapäeva kontserdil koos esinenud saami räppar Ailu Valle ja Mari Kalkun. Eestit külastavad karjala, komi, udmurdi, mari, ungari ja pärimusmuusikud. Tavapäraselt toimub konverents ja palju muid omanäolisi üritusi üle Eesti terve oktoobri vältel.

Peakontserdid

Hõimupäeva tähistamine 21. oktoobril kell 15.00 Telliskivi loomelinnaku Vabal Laval algab Veljo Tormisele pühendatud koorikontserdiga, kus kõlab peamiselt helilooja soome-ugri rahvaste muusikal põhinev koorilooming. Kontserdil esinevad segakoor Vox Populi, lastekoor Ellerhein, Konstantin Türnpu meeskoor ja naiskoor Lu. Kontserdi lavastaja on Anne Türnpu, kava koostab Janne Fridolin.

Päev jätkub suure pärimusmuusikakontserdiga: üles astuvad külla saabunud folklooriansamblid Komimaalt, Mordvamaalt, Udmurtiast, Ungarist, Karjalast ning põhjarahvaste sölkuppide ja hantide esindajad. Nad kõik on eelneva nädala vältel esinenud kultuurikeskustes ja koolides Harjumaal, Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Kell 20.00 lõpetavad õhtu juunikuus Tallinnas Soome100 kontserdil duona menuka debüüdi teinud muusikud äärealadelt – võrukeelne folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle, kes panevad kokku kõlama võrukeelse regilaulu ja põhjasaamikeelse räpi. Mõlemat muusikut huvitavad ka sarnased teemad, nagu  looduskeskkond, hingemaailm, aga ka ühiskonnas olemise küsimused. Ailu Vallet ja Mari Kalkunit saab kuulata ka Tartus, 20. oktoobril kell 22.00 Genialistide klubis.

Pühapäeval, 22. oktoobril kell 13.00 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade perekontsert, kus esinevad külalisansamblid, aga ka Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid. Kontserdile järgneb filmiprogramm.

Huvitavad külalised

Hõimupäevade üks põnevamaid külalisi on mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen, kes on nii uurija kui ka aktiivne runolaulja. Oma kontsertloengutel „Kalvala mail“ 25. oktoobril kell 18.00 Tallinnas kirjanike majas ja 26. oktoobril kell 18.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumis kõneleb ta lüürilisest ja eepilistest rahvalaulust kui iidsest lauluvormist Soome ja Valge mere Karjalas, runolauludest ja nende tõlgendustest Soome rahvuseeposes „Kalevala“ ning runolaulu tähendusest läänemeresoome rahvaste kultuurides ja keelekeskkonnas. Ettekanne on põimitud laulude esitusega, mis kõlavad sellisena nagu „Kalevala“ looja Elias Lönnrot neid kunagi kuulda võis. Õhtud toimuvad Soome 100 aasta juubelile pühendatud üritustesarjas Talks100.

Kammermuusika

Nagu ikka, kõlab hõimupäevadel ka kaasaegne muusika. Kammermuusikasarja HelijaKeel tellimusel on noor helilooja Malle Maltis loonud just hõimupäevadeks saamiteemalise kontsert-installatsiooni "Kui päike ärkab / Kun aurinko herää". Nii nagu Saami joig, millel pole õieti ei algust ega lõppu, nii on ka see kontsert avatud vormiga – publik võib installatsiooni jooksul vabalt ruumis ringi liikuda, alustada kuulamisega millal soovib ja  lõpetada millal soovib.Kontserdid toimuvad 15. oktoobril kell 14.00 Viimsi vabaõhumuuseumis ja 16. oktoobril kell 18.00 Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurme mõisakompleksis.

Hõimupäevade lõpetuseks esitletakse Tallinnas ja Tartus Eestis elava mari pärimuslauljanna Anna Mišina ja Eesti kandlemängija Kristi Mühlingi heliplaati, kus mari ehedate rahvalaulude saateks kõlavad kandleimprovisatsioonid.

Konverents

Hõimupäevade konverents "Linnaruum - oht ja väljakutse identiteedile" toimub 20. oktoobril kell 12.00 Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem inimesi.

Kuidas suurlinnaelus toime tulla, oma identiteeti hoida ja seda populariseerida? Selleks korraldavad marid populaarseid etnodiskosid, udmurdid loovad etnilisi linna keskkonda sobituvaid moemarke, permikomid ja udmudmurdid popularisserivad rahvustoite, korraldavad festivale ja avavad rahvuslikke restorane. Konverentsil kuuleme, milline on nende kogemus.

Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga korraldatava konverentsi eesmärk on saada ülevaade linnades tegutsevate rahvuskogukondadest, rääkida linnastumisega seotud probleemidest, aga ka võimalustest, jagada häid kogemusi ning seeläbi aidata ja julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku nägu.

Filmiprogramm

Soome juubeliaasta puhul on Hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi „Kuumetsa Kaisa“ koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal (2016, Katja Gauriloff), filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm „Valge põder“ (1952, Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esmalinastub Eestis ka Amanda Kernelli mängufilm „Saami veri“ (Rootsi, 2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale.

Filme näidatakse BFM kinos Supernova, kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.

 

Näitused

 

Näituseid korraldatakse kultuurikeskustes, raamatukogudes ja muuseumides üle kogu Eesti.

Hõimupäevadeks valmib Karoliina Kreintaali fotonäitus, mida eksponeerib Viljandi Pärimusmuusika Ait alates 17. oktoobrist. Professionaalsete vahenditega teostatud fotonäituse materjal põhineb 2015 Mordvamaal ning 2017 Udmurtias tehtud välitöödelt, mille eesmärk oli salvestada veel elus olevat rahvalaulutraditsiooni. Karoliina Kreintaal osales mõlemal ekspeditsioonil nii salvestusprotsessi abilise kui ka fotograafina.

 

Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eesmärgiks on tutvustada hõimupäevi kui üldrahvalikku liikumist, millega võivad haakuda paljude valdkondade inimesed, ühendused ja asutused, et näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel. 2011. aastast alates on oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev.

Täpsem info on nähtav kodulehel: https://fennougria.ee

Laadimine...Laadimine...