Suri kirjanik Henn-Kaarel Hellat

Reedel suri kirjanik Henn-Kaarel Hellat, kes on eesti keelt rikastanud sõnaga ulme. Enne, kui Hellat sõna "ulme" eesti keelde tõi, nimetati ulmekirjandust teaduslikuks fantastikaks.  

Pilt: Scanpix

Suri kirjanik Henn-Kaarel Hellat

Reedel suri kirjanik Henn-Kaarel Hellat, kes on eesti keelt rikastanud sõnaga ulme. Enne, kui Hellat sõna "ulme" eesti keelde tõi, nimetati ulmekirjandust teaduslikuks fantastikaks.  

Henn-Kaarel Hellat sündis 5. aprillil 1932. Eesti Kirjanike Liidu liige oli ta aastast 1975. Ta oli Eesti Kongressi liige. Viimased elupäevad veetis eakas kirjanik haiglas, vahendas BNS.

Aastatel 1975–1983 oli Hellat vabakutseline kirjanik,  1983–1985 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja,  1985–1986 Kirjanike Liidu Kirjanduse Propaganda Büroo direktor, 1986–1990 vabakutseline kirjanik ja  1990–1993 Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär. Viimased aastad elas ta Põltsamaal, kus sel kevadel tähistati tema 85. sünnipäeva.

Hellat sai tuntuks Mirabilia sarjas ilmunud kaheköitelise ulmeromaaniga «Naiste maailm» (1976–78), ta on avaldanud luulekogusid, proosaraamatuid ja rohkesti kirjanduskriitikat, alates aastast 2002 tsükli autobiograafilisi meenutusraamatuid.

1970. aasta 18. septembril ilmus toonases kultuurilehes Sirp ja Vasar kirjanik Henn-Kaarel Hellati artikkel "Ilukirjanduse põnevad provintsid", kus autor kasutas esimest korda enda loodud sõna "ulme", kirjutab   Riina Mägi väljaandes Reaktor . Enne, kui Hellat sõna "ulme" eesti keelde tõi, nimetati ulmekirjandust teaduslikuks fantastikaks.  

Laadimine...Laadimine...