Urmas Nõmmik palvushommikusöögil: kristlus on panustanud võrdsetesse võimalustesse ühiskonnas

"Meil on ühiskonna ja riigina põhjust tunnistada väga olulist kristlikku panust sellesse, kuhu oleme jõudnud: et võrdsed võimalused on muutunud ühiskondlikuks programmiks, põhiseaduseks," rääkis Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik rahvuslikul palvushommikusöögil.

Pilt: Palvus.ee

Urmas Nõmmik palvushommikusöögil: kristlus on panustanud võrdsetesse võimalustesse ühiskonnas

"Meil on ühiskonna ja riigina põhjust tunnistada väga olulist kristlikku panust sellesse, kuhu oleme jõudnud: et võrdsed võimalused on muutunud ühiskondlikuks programmiks, põhiseaduseks," rääkis Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik rahvuslikul palvushommikusöögil.

Rahvuslik palvushommikusöök tõi riigikogu konverentsisaali kokku mitmed Eesti poliitika-, kiriku-, ühiskonna- ja kultuuritegelased, diplomaate ning vabakondade esindajad. Kohal viibis Soome suursaadik Eestis, proua Kirsti Narinen. Koosviibimist juhtisid XVI Eesti palvushommikusöögi auesimehed riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Igor Gräzin.

Hommikujuht riigikogu liige Helmen Kütt kirjeldas nüüd juba üle kaheksa aasta riigikogus kogunevat palvushommikusöögi gruppi sõnadega, "Koguneme, et olla koos üle erakondade, nende väärtuste nimel, mis on meile olulised."

"Meie hõimuvennad tähistasid oma riigi sajandat aastapäeva ning Eesti rahva nimel ütlen soomlastele, suur aitäh, et te olemas olete olnud: kõigil nendel rasketel ja headel aegadel; me oleme teile tänu võlgu," ütles hommikujuht riigikogu liige Igor Gräzin. Ta märkis ka oma sõnavõtus, et võrreldes Soome ja Eesti riigi loomise juures olnud inimesi näeme, et Eesti riiki tegid suures osas ajalehetoimetajad, advokaadid, arstid, kirjanikud, siis Soome riik on suuresti rajatud aktiivsete ja tegevate kristlaste poolt: kirikuõpetajad, kogudusevanemad, köstrid.

Antero Laukkanen, Eduskunta (soome parlamendi) liige märkis oma ettekandes "100 aastat palvet, üheskoos", et Soome ühiskonnas on sajanda aastapäeva ümber tekkinud diskussioon, miks on nemad riigina saanud hoida iseseisvuse alles? "On räägitud reformatsioonist, mis meid ühtseks sidus; ning on üks keskne teema, mis on tõusnud esile: need on palve ja piibel, millel on keskne osa meie rahva ajaloos. Meie kasvatuse osa on olnud piibli lugemine ning mõistmine ja sellest tulenevalt sügav õige ja vale tunnetus," ütles Laukkanen.

Dotsent Urmas Nõmmik, Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja, ütles oma ettekandes "Kristlike väärtuste juured ja võrsed. Mõtisklus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel": "Meil on ühiskonna ja riigina põhjust tunnistada väga olulist kristlikku panust sellesse, kuhu oleme jõudnud: et võrdsed võimalused on muutunud ühiskondlikuks programmiks, põhiseaduseks. Teiseks ütleb see, et meil on minna veel pikk tee, sest ligimesearmastuse radikaalsus, mida kirik peaks ikka ja jälle meelde tuletama, sunnib meid rohkemaks".

Hommiku lõpetasid tänusõnad hommikujuhtide poolt ning tänusõnavõtuks võttis sõna Soome suursaadik Eestis, proua Kirsti Narinen.

Hommikumeeleolu kujundasid eesti ja soome rahvalikud viisid tunnustatud muusikute Kadri Hunt, Taavo Remmel ning Tiit Kalluste esituses.

Koosviibimise eesmärk on tekitada dialoogi kogu Eestit puudutavates alusküsimustes nagu väärtushinnangud, noorsugu ja perekond.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160 riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Eestis toimub palvushommikusöök lisaks Tallinnale kord aastas veel mitmes Eesti linnas, suurim neist on Lõuna-Eesti palvushommikusöök, mis leiab aset jaanuari alguses Tartus.

Eesti palvushommikusööki korraldab Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös tegevtoimkond, mida juhivad Triin Rait ja Meego Remmel.

Laadimine...Laadimine...