VIDEO! Kirjandusloolane Maarja Vaino "Tallinna panoraamis": Vilde uus avastamine seisab veel ees

"Tänapäeval seisab Vilde uus avastamine veel ees, nii et Vilde parimad päevad on jälle tulemas," ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusloolane Maarja Vaino Vilde 155. sünniaastapäevaks Vilde muuseumis esietenduva näidendi "Millest tekivad triibud“ eel. 

VIDEO! Kirjandusloolane Maarja Vaino "Tallinna panoraamis": Vilde uus avastamine seisab veel ees (1)

Toimetaja: Õnne Puhk

"Tänapäeval seisab Vilde uus avastamine veel ees, nii et Vilde parimad päevad on jälle tulemas," ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusloolane Maarja Vaino Vilde 155. sünniaastapäevaks Vilde muuseumis esietenduva näidendi "Millest tekivad triibud“ eel. 

 

Tallinna Kirjanduskeskuses tähistati 5. märtsil Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva. Emakeelepäeval, 14. märtsil, esietendub Vilde muuseumis Kadriorus Urmas Vadi uus näitemäng "Millest tekivad triibud“, kus Vilde eluseigad põimuvad tema raamatute tegelastega.

Tallinna Kirjanduskeskuse direktor, kirjandusloolane Maarja Vaino juhib tähelepanu sellele, kui lühike on eesti edulugu kirjandusloos: "Kui Jaan Kross sai 100, siis Eduard Vilde sai alles 155. Kui väikesed need vahed meie suurtel kirjanikel ikka on – sest Kross on ju sisuliselt meie kaasaegne," ütles ta.

"Me võime öelda, et esimesed krimilood, esimesed ajaloolised romaanid, esimesed moodsad näidendid – väga paljud esimesed asjad on tõepoolest Vilde loodud," rõhutas ta Vilde tähtsust eesti kirjandusloos.

Juubeliks vein ja näitemäng

Kuna Vilde armastas lõunasöögi juurde võtta ühe korraliku klaasi portveini, siis andis üks vinoteek Vilde juubeli aastaks välja ühe väga sarnase portveini, mis nimetati Vilde veiniks.

Vilde väikekodanliku toa seintele kirjanduskeskuses on tekkinud rustikaalsed esemed, mida seal kirjaniku eluajal ei olnud.

Näidendi autor ja lavastaja Urmas Vadi: "See ruum on ju nagunii olemas ja ega ma midagi maha võtta ei tohi, aga ma teeks mõned lisandused, nii et tekib vastuolu selle kõrge lae, parketi naksumise ja lauahõbeda ning selle rustikaalse elemendi vahel."

"Kui Vilde elu peale mõelda, siis ta ongi ju tulnud mõisateenijate perest – ta isa oli aidamees ja veidi ka kubjas – ta on tulnud sellisest talupojakodust ja liikunud sellise esimese eurooplasena Eesti Vabariigi üheks loojaks, kellele kingiti see maja teenete eest, ta oli ju ka Eesti suursaadik Berliinis," ütles Vadi.

Nõukogude ajal käsitleti Vildet ühekülgselt

Vaino ütles, et Eduard Vilde oli tegelikult väga tänapäevane mees: "Vildega on ka see keeruline lugu, et nõukogude ajal käsitleti teda palju, aga ühekülgses võtmes – "Mäeküla piimamees", aga ka kõik need "Raudsed käed" ja "Külmale maale" – see tohutu äng ja raskus ning kriitiline realism – see on Vildele ikkagi väga tugeva pitseri vajutanud."

"Nii et kui me praegu tahaksime rääkida Vildest ja kasutaksime sellist väljendit nagu hipster-Vilde, siis tõusevad kõigil kulmud ikkagi päris kõrgele, aga samal ajal, kui me väljendi sisustame ja ütleme, et ta oli veendunud taimetoitlane ja võrdõiguslikkuse eest seisja, siis ta oli väga kaasaegne mees," ütles Vaino.

Ka naiste rida käis Vildega koos: "Tal oli keerulisi naissuhteid omajagu – tema noorpõlve abielu, mille ta lõpetas tükk aega hiljem, kui ta oli ikka aastaid, aastaid olnud koos Linda Jürmanni ehk Linda Vildega… ja hiljem salasuhtes, siis kui ta oli juba omakorda Lindaga koos," rääkis Vaino.

"Ta oli alati selline kergelt flirtiv daamide ja neiudega – mul tuleb alati meelde üks mälestuskatke, kus Vilde oli koos Tammsaarega koos trammis sõitnud ja kus Vilde oli galantselt püsti karanud ja neidudele istet pakkunud – neiud olid läinud vist hoopis Tammsaaret intervjueerima ja olid alles hiljem aru saanud, et see hallis palitus mees oli vist Tammsaare selle galantse Vilde kõrval," iseloomustas Vaino Vilde suhteid õrnema sugupoolega.

Näidend "Millest tekivad triibud"

Vadi selgitab, miks triibud on tema lavastuses oluline kujund. "Triibud tekivad igasugustest asjadest – tagumiku peale, kui anda mingisuguse vitsaga ilge litakas, siis tekivad vorbid… siis hinge tekivad triibud…"

Näidendis mängivad kolm näitlejat, ütles Vadi: "Indrek Sammul on Vilde, kes on üks ja ainus – tema enda rolli ei muuda. Teised käivad ja tiirlevad ühest uksest välja jne."

Kõiki muid tegelasi kehastavad Inga Salurand ja Kristo Viiding.

Näidendist vilksab läbi ka Juhan Liiv, kellest Vadi on kirjutanud näidendi "Kus sa oled, Juhan Liiv?". "Liivi ja Vildega on hea, sest neil endil oli ka omavahel huvitav suhe – ka sellest näidendist lipsab Liiv läbi. Omal ajal nad töötasid koos ajalehes ja kui ilmus selline järjejutt nagu suguvend Johannes, mille kirjutas Eduard Vilde, siis selle peale tundis Liiv ennast kohutavalt solvatuna, sest ta tundis end ära. Et see õnnetu luuletaja on tema, Juhan Liiv," sõnas Vadi.

Vadi meenutas ka kirjandusloolist seika, et kui Vilde jõudis koos oma abikaasaga tagasi Eestisse, siis korraga Liiv kohtas Vildet tänaval ja ta oli sellest nii suures vaimustuses, et Vilde on tagasi. "Liiv ise veini ei joonud, aga ta võttis kusagilt raha, ostis veini ja süüa ning kostitas Vildet – nad leppisid ära ja olid korraga suured sõbrad," kirjeldas Vadi kahe "suure surnu" suhet.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...