Majandus

NOBELISTIST MAJANDUSTEADLANE: Robotite maksustamine aitab üha suureneva ebavõrdsusega võidelda

NOBELISTIST MAJANDUSTEADLANE: Robotite maksustamine aitab üha suureneva ebavõrdsusega võidelda

"Mõõdukas maks robotitele, isegi kui see on ajutine maks, mille eesmärk on selle invasiivse tehnoloogia kasutuselevõttu aeglustada, on loomulik osa poliitikast, mille eesmärk on ebavõrdsusega võidelda. Maksust saadud tulu saaks kasutada sissetulekutekindlustuseks, et aidata inimestel, kelle töökoht on robotite poolt üle võetud, ümber kohaneda," kirjutab nobelistist majandusteadlane Robert J. Shiller.

Vangid asuvad tööle uues kompleksis

Vangid asuvad tööle uues kompleksis

Reedel avati Tabasalus AS-i Eesti Vanglatööstus rajatud uus hoonetekompleks, mille eesmärk on vangidele töötamisvõimaluse pakkumise kõrval tootmistegevuse suurendamine läbi tõhusama müügi ja turustuse organiseerimise.

Euroopa Kohus: Eesti ei saa suhkrutrahvi raha tagasi

Euroopa Kohus: Eesti ei saa suhkrutrahvi raha tagasi

Euroopa Liidu üldkohus otsustas tagasi lükata Eesti hagi, millega riik soovis tagasi saada 34,3 miljoni eurose suhkrutrahvi. Eesti pole toonud oma kaebuses välja uusi asjaolusid, mis tingiksid suhkruotsuse uue läbivaatamise, tõi kohus välja.

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis

Rohelised: Eesti mets ei ole masspõletamiseks valmis (2)

"Kütta puiduga katlaid, mille kasutegur on alla 45 protsendi, on väärtusliku loodusvara raiskamine," sõnas Eestimaa Roheliste esimees Aleksander Laane. Roheliste kinnitusel ei ole Eesti valmis kolme miljoni tihumeetri puidu põletamiseks Eesti Energia põlevkivikateldes, nagu energiahiid on planeerimas riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse muudatuste toel.

Miljardine tselluloositehas võib tulla Tartumaale või Viljandimaale

Miljardine tselluloositehas võib tulla Tartumaale või Viljandimaale

Lähtuvalt rahandusministeeriumile esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotlusest plaanivad Eesti metsatöösturid miljard eurot maksma minevat kõrgtehnoloogilist tselluloositehast Tartu ümbrusesse; praegu pole siiski kindel, kas tehas tuleb Tartumaale või hoopis Viljandimaale, kuna eriplaneeringu algatamise protsess veel käib.

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid

Artur Talvik: metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid (1)

"Eesti metsad on sattunud pärast sõjajärgset massraiet suurima raiesurve alla. Eesti Energia tahab Auvere jaamas massiliselt puitu põletada, Riigimetsa Majandamise Keskus täidab kasvavas mahus riigieelarvet," rääkis riigikogulane Artur Talvik. "Rikas mets on üks suuri Eestis elamise eeliseid ning meie kuvandi ning kultuuri osa. Eesti rahva enesetunne on kehv, sest metsa asemel näeme aina rohkem kännuväljakuid."

Martin Vahter: remontimata korterite hinnad on tõusnud liiga kõrgeks

Martin Vahter: remontimata korterite hinnad on tõusnud liiga kõrgeks

"Täna on olukord kinnisvaraturul selline, et remontimata korterite hinnad on muutunud liiga kalliks.  Remontimata korteri soetamine läheb lõpuks kulumaks kui osta remonditud korter. Selline olukord on tingitud väikeinvestorite soovist teha üüriäri ning kohati ka ülepakkumistest," ütles 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

Markus Vihma: mida rohkem me tarbime kiirmoodi, seda enam kasvab näljahäda

Markus Vihma: mida rohkem me tarbime kiirmoodi, seda enam kasvab näljahäda

"Tekstiilitööstus on naftatööstuse järel kõige saastavam tööstusharu maailmas," nentis Jätkusuutliku disaini labori koordinaator Markus Vihma. Vabrikutes toimub väga palju kangaste pesu, mis tähendab ühtlasi kemikaalidega töötamist. Küsimus on selles, kas seda reovett puhastatakse või ei puhastata üldse. Põllul kasvatatav puuvill konkureerib teiste põllukultuuridega, näiteks toidukultuuridega." 

Mihkel Nestor: Prantsusmaa muutuste kursil

Mihkel Nestor: Prantsusmaa muutuste kursil

Prantsusmaa kiratsevat majandust on peetud üheks suurimaks ohuks Euroopa Liidu finantsstabiilsusele. Hoolimata ilmsest vajadusest reformide järele, on riik olnud äärmiselt tõrges muutuma. Lähenevad presidendivalimised on ootamatult andmas aga võimalust riigi kurssi muuta.

Tarmo Kõuts: viie aasta pärast võiks Eesti lipu all sõita 35 kaubalaeva

Tarmo Kõuts: viie aasta pärast võiks Eesti lipu all sõita 35 kaubalaeva (2)

"Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamisest on pikalt räägitud, aeg on nüüd see ära teha," lausus Merendusnõukoja president Tarmo Kõuts. "Viie aasta pärast võiksime siis näha nii Eesti kaide ääres kui ka maailmameredel 30-35 kaubalaeva. Sellega suurendaksime ka oma riigi territooriumi ja teeksime Eesti maailmas rohkem märgatavaks."

Kadri Simson: kaubalaevade enda lipu alla toomine aitab Eestil taastada mereriigi staatuse

Kadri Simson: kaubalaevade enda lipu alla toomine aitab Eestil taastada mereriigi staatuse

Eesti on ajalooliselt tugev mereriik, kuid kahjuks on viimaste aastate arengud seda staatust oluliselt kahandanud, nentis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Eestil on potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik."

Laadimine...Laadimine...