Riigikontrolli sõnul pole Eesti riik kohelnud VEB-fondi loomisel Eesti pankade hoiustajaid võrdselt. Seda näitas ilmekalt Riigikontrolli juba 2014. aastal avaldatud mahukas aruanne VEB-fondi kohta.

Ühtlasi juhib Riigikontroll tähelepanu sagedasele eksimusele, mida teema käsitlemisel tehakse, nagu oleks Venemaa Välismajanduspank (Vnešekonombank, edaspidi VEB Pank) külmutanud hulga Eesti ettevõtete kontosid. See ei vasta tõele. VEB Pank külmutas Balti Ühispanga (edaspidi UBB) kaks korrespondentkontot ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV, 1992. aasta kevadest moodustati selle baasil Eesti Pangale kuuluv riiklik kommertspank Põhja-Eesti Aktsiapank, edaspidi PEAP) kaks korrespondentkontot. UBB ja PEAP-i klientidel ei olnud VEB Pangas kontot, mis seostaks UBB ja PEAP-i külmutatud raha konkreetsete hoiustajatega.

1. UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajatel ehk siis ettevõtetel ja eraisikutel olid arveldusarved siinses UBB ja VOV-i pangas, mitte VEB Pangas. Nii VOV-i kui ka UBB hoiustajad olid vaid VOV-i ja UBB kliendid, mitte VEB Panga kliendid. VEB Pank ei külmutanud UBB ja VOV-i hoiustajate arvelduskontosid. Eesti ettevõtete ja eraisikute suhe oli siinsete pankadega.

VEB Pangaga sõlmitud korrespondentkonto lepingu kohaselt oli siinsete pankade raha korrespondentkontodel VEB Pangas valuutade, mitte klientide kaupa. Seega ei olnud konkreetne hoiustaja VEB Pangas paikneva rahaga seotud. UBB ja PEAP-i klientidel ei olnud VEB Pangas kontot, mis seostaks UBB ja PEAP-i külmutatud raha konkreetsete hoiustajatega. UBB ja PEAP-i kontodel külmunud 890,5 miljonit krooni oli täies ulatuses pankade kui juriidiliste isikute vara.Teiste sõnadega – külmutati kahe isiku (UBB ja PEAP) neli kontot (mõlemal nn avatud ja suletud kontod), mitte pankade klientide hoiused/arved.2. Riigikogu lõi VEB-fondi loomise otsuse seletuskirjas 890,5 miljoni krooni väärtuses külmutatud raha kahte ossa: 533,5 miljonit pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade nn enda raha. Külmutatud 890,5 miljoni krooni jaotamine pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks oli kunstlik ega olnud kooskõlas korrespondentpanganduse olemusega.

UBB-le ja PEAP-ile hüvitas riik külmutatud summad rahas ning riigi võlakirjades. Hoiustajatele pankadesse moratooriumi käigus kinni jäänud raha riik kinni ei maksnud, nõuded kanti VEB-fondi ehk võeti hoiustajatelt võimalus oma raha UBB-lt või PEAP-ilt nõuda. Nii saavutati peamine eesmärk – taastada pankade likviidsus ja stabiliseerida Eesti pangandus. VEB-fondi loomise kasuks otsustati seetõttu, et riigil oli väga vähe raha ja VEB-fondi skeem oli kaalutud võimalustest kõige odavam viis pangad päästa. VEB-fondi loomise sisuline eesmärk ei olnud vabastada VEB Pangas külmutatud raha, vaid taastada UBB ja PEAP-i maksevõime.

3. Mõlemad siinsed pangad tegid osale hoiustajatest väljamakseid ka pärast pankade korrespondentkontode külmutamist teise osa hoiustajate ja pankade endi võetud laenude arvel, kuni raha ükskord otsa sai. Ehk – mitmed pankade kliendid, kelle ülekanded tehti UBB ja VOV-i (PEAP-i) kontodel VEB Panga kaudu, said pärast külmutamist 1992. aastal oma raha UBB-st või VOV-ist (PEAP-ist) välja võtta või välja kanda. Teine osa klientidest, kelle raha samuti VEB Panga kaudu liikus, jäi oma rahast ilma, kuna nende nõuded kanti VEB-fondi.

UBB ja PEAP-i hoiustajate võrdne kohtlemine oleks tähendanud, et riigi otsus oleks pidanud puudutama kõiki hoiustajaid proportsionaalselt. Kui riik otsustab anda pankade jaluleaitamiseks likviidsusabi, siis oleks pidanud seda tegema kogu külmutatud summa või mõne muu summa ulatuses, mis võimaldanuks UBB-l ja PEAP-il kõikide oma seniste klientide nõudmisi rahuldades pangandustegevust jätkata. Kuna riik otsustas vabastada pangad teatud osas hoiustajate nõuetest, oleks tulnud tõsta VEB-fondi proportsionaalses osas kõikide hoiustajate nõudeid. Riigikontroll analüüsis pankade bilansiandmeid ja leidis, et PEAP-ist tõsteti VEB-fondi ca 58% hoiustajate nõudeist ning UBB-st ca 59% hoiustajate nõudeid. Teiste sõnadega, need hoiustajad, kelle nõudeid VEB-fondi ei tõstetud, said hiljem pärast pankadele kehtestatud moratooriumi lõpetamist oma raha vabalt kasutada.

4. Otsused selle kohta, kes hoiustajatest sai oma raha kätte ja kelle olemuslik nõue Eesti pankade (mitte Venemaa Välismajanduspanga vastu) tõsteti nn VEB-fondi registrisse, tehti Eestis, mitte Moskvas. Kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB-fondi, ei ole säilinud materjalide põhjal võimalik tuvastada. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik ka tuvastada, millal, kes ja milliste põhimõtete alusel ametliku VEB-registri lõi. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.