Aivar Kokk Swedbanki hiigeltrahvist: Eestit on hoitud infosulus

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, kes on ühtlasi üks võtmetegelastest rahapesu vastaste seaduste karmistamisel, heidab ette, et Eesti pool on Swedbanki ähvardavate trahvide osas jäetud infosulgu. "Kõik on spekulatsioonide tasemel," ütles ta, et me ei tea isegi, kui suurest tõestatud rahapesusummast jutt käib. Tänaseks on Riigiprokuratuur algatanud Swedbanki suhtes ka kriminaalmenetluse.

Pilt: Arhiiv
Majandus Eesti

Aivar Kokk Swedbanki hiigeltrahvist: Eestit on hoitud infosulus

Virkko Lepassalu

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, kes on ühtlasi üks võtmetegelastest rahapesu vastaste seaduste karmistamisel, heidab ette, et Eesti pool on Swedbanki ähvardavate trahvide osas jäetud infosulgu. "Kõik on spekulatsioonide tasemel," ütles ta, et me ei tea isegi, kui suurest tõestatud rahapesusummast jutt käib. Tänaseks on Riigiprokuratuur algatanud Swedbanki suhtes ka kriminaalmenetluse.

Tänaseni on selgusetu, kui palju kahtlasi tehinguid ja mis summade ulatuses on ikkagi Rootsi uurijad ja sealne finantsinspektsioon näiteks panga Eesti harust leidnud.

Teada on vaid, et Rootsi finantsinspektsiooni arvates ootavad Swedbanki Balti operatsioonide eest, mis sooritatud mitteresidentide rahaga, suured trahvid. Rootsi seaduse järgi võib trahv ulatuda kuni 10% panga aastatulust.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk heitis ette, et Eesti on suures osas jäetud Swedbanki osas infosulgu: "Jutt on spekulatsioonide tasemel." Näiteks ei ole Swedbanki palgatud audiitorid valmistanud ega avalikkusele tutvustanud rikkumiste auditit, nagu seda tehti Danske panga rahapesu uurides panga juhtide tellimusel. Iga mitteresidendiga tehtud tehing ei pruugi tingimata tähendada rahapesu.

"Kõik, mis on Swedbankiga toimunud Eestis, mõjutab meie majanduskliimat – sõltumata, et pank kuulub tegelikult rootslastele," ütles Riigikogu rahanduskomisjoni juht.  

"Kui käia Euroopa Liidu  rahanduskomisjonide esimeestega kohtumas, siis see teema võetakse ikka kogu aeg jutuks," lisas Kokk. "Me peame siin juhtunut küsijate jaoks selgitama, ja ma proovisin ka Reutersi ajakirjanikule hiljutises intervjuus selgitada, et kõik see leidis siin aset juba aastaid tagasi. Aeg oli teine. Kahtlast raha tõmbas ligi meie naabrus ja vene keele oskus pangandustöötajate hulgas, pluss veel asjaolu, et 2009-2010 valitsesid panganduses ja majanduses laiemalt halvad ajad ning pangad tahtsid teenida iga hinna eest. Vahel langetati seega piiripealseid otsuseid."

Aivar Kokk on ühtlasi üks võtmeisikutest rahapesu tõrjet puudutava seadusandluse tugevdamisel.

"Kaks eelnõud on Riigikogus menetluses - üks on otseselt rahapesu tõrjega seotud, teine kaudselt. Ühe eelnõuga on esimene lugemine ka lõpetatud.  Nimetatud eelnõu puhul lasub raskuspunkt krüpto- või üldse virtuaalraha vahetamise tehingutel, mis muuhulgas huvitasid varem ka rahapesijaid. Praegu ei saa selliseid tehinguid kontrollida. Soome seadus on väga hea, tuleks seda järgida, mis seal 1. maist kehtima hakkas," ütles Kokk.

 

 

Laadimine...Laadimine...