Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõusu 540 euroni

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul andsid inimesed tagasisidet, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

Pilt: Scanpix

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõusu 540 euroni

Toimetaja: Moonika Tuul

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul andsid inimesed tagasisidet, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit sõlmisid kokkuleppe, mille alusel on töötasu alammäär 2019. aastal 540 eurot kuus ja tunnitasu 3,2 eurot tunnis, vahendas BNS.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alustasid käesoleva aasta juunis läbirääkimisi alampalga muutmiseks, mille käigus jõuti suve lõpuks kokkuleppele tõsta kuutasu alammäära 40 euro ja tunnitasu 0,2 euro võrra, teatasid liidud. Alampalgast väiksemat töötasu ei ole lubatud Eestis täistööajaga töötajale maksta.

"Alampalk peab olema seotud tööviljakusega. Hea uudis on see, et Eesti Panga prognoosi järgi peaks järgmisel aastal tööviljakus kasvama. See võimaldab ka alampalga tõstmist, seekord siis 540 euroni," ütles Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul said ametiühingud kuuajase tagasiside andmise perioodil inimestelt mitu arvamust, mis näitasid, et alampalgaga on vähemalt pealinnas väga keeruline toime tulla.

"Ametiühingud nõustuvad, et see on keeruline, aga hetkel ei õnnestu üle oma varju hüpata," lausus Peterson lisades, et töötajate poolse tõsise huvi korral saab edasi liikuda valdkondlike alampalkadega. Päevakorras on see olnud näiteks turvatöötajatel ja poemüüjatel.

2017. aastal sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit kokkuleppe, mille kohaselt lähtutakse edaspidi töötasu alammäära kehtestamisel põhimõtetest, et töötasu alammäära tõstmise aluseks on prognoositav tööviljakuse kahekordne kasv aastal, mille töötasu alammääras kokku lepitakse. Alammäära ülemine piir on kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv , alumine piir vähemalt 40 protsenti prognoositavast keskmisest brutopalgast ning aluseks võetakse Eesti Panga suveprognoosi andmed.

Eesti Panga suveprognoosi kohaselt vahetavad sõlmitud raamleppes kirjeldatud lagi ja põrand 2019 kohad. Tööviljakuse kahekordne kasv jääks siiski põranda ja lae vahele, kujutades mõlema poole jaoks võimalikku kompromissi.

Tööviljakus kasvab järgmisel aastal prognoositavalt 4 protsenti ja kahekordne näitaja oleks seega 8 protsenti aastas. Sellest tulenevalt tuleks alampalka tõsta 540 euroni kuus. Töötasu alammäära tõstmiseks 40 protsendini keskmisest brutopalgast peaks see 2019 tõusma ligikaudu 10,8 protsenti 554 euroni kuus. 2020 ja edasi on prognoositav keskmise palga kasv 5,2 protsenti aastas. Kahekordne SKT reaalkasv on järgmisel aastal 7,2 protsenti, mis tähendaks alampalga tõstmist 536 euroni kuus.

Laadimine...Laadimine...