Ansip: Euroopa teeb edusamme tehisintellekti arengu toetamisel

"Euroopa Liit on teinud viimastel aastatel edusamme tehisintellekti valdkonna arendamiseks andmekaitsereeglite ja eetikapõhimõtete paikapanekuga, plaanis on ka mahukad investeeringud," sõnas Andrus Ansip tehisintellekti teemalisel konverentsil. 

Pilt: Scanpix

Ansip: Euroopa teeb edusamme tehisintellekti arengu toetamisel (7)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

"Euroopa Liit on teinud viimastel aastatel edusamme tehisintellekti valdkonna arendamiseks andmekaitsereeglite ja eetikapõhimõtete paikapanekuga, plaanis on ka mahukad investeeringud," sõnas Andrus Ansip tehisintellekti teemalisel konverentsil. 

"Mõeldes tehisintellekti põhistele lahendustele, kus mängus on väikeses mahus andmeid, on Euroopa pigem juhtivas rollis, aga kui mõtleme laiemalt, ei pruugi see nii olla. McKinsey hinnangul investeeriti Euroopa Liidus 2016. aastal tehisintellekti arendamisse 3-4 miljardit dollarit, Aasias 8-12 miljardit, Põhja- Ameerikas aga 15-23 miljardit. Siin on mõningane vahe, kas pole? Samas 3-4 aastat tagasi suurelt sellesse valdkonnas investeerimine oleks olnud maksumaksja raha raiskamine, kuna meie ettevõtetele ei olnud tagatud ligipääsu andmetele. Hiinas näiteks on hiiglaslikud andmekogumid, pole aga andmekaitsereegleid. Seega on nende jaoks palju lihtsam ehitada näiteks näotuvastussüsteeme, mis põhinevad miljarditel fotodel inimestest. USA-s on Facebook, Google ja Amazon, kellel on tohutult andmeid, saavad arvuteid õpetada. Meil Euroopas on kõrgelt arenenud pilveteenused, ent umbkaudu 50% neist teenustest pakuvad taas Amazon, Microsoft ja IBM. Seega on neil oma arvutite õpetamiseks ka meie andmed," rääkis Euroopa Komisjoni digivolinik Ansip konverentsil pealkirjaga "AI-policy or AI-policing?".

"Kuidas siis peaksid Euroopa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, start-up'id andmetele ligi saama? Aitame sellele kaasa nii, et lihtsustame andmete liikumist Euroopa Liidus. Euroopa andmekaitsemäärus ütleb, et sunnitud andmete lokaliseerimine on keelatud. Väga palju on ju ettevõtteid, mis vajavad tegevuseks ligipääsu andmetele üle riikide piiride, olgu selleks näiteks kasvõi tarku lennukimootoreid tootev Rolls Royce või ronge ehitav Siemens. Oleme muutnud reegleid nii, et andmed saaksid EL-is vabalt liikuda," selgitas Ansip.

Lisaks sellele on aga loomulikult tähtis ka rahastus. Ansipi kinnitusel  kavandab Euroopa Liit lähitulevikus suuri investeeringuid tehisintellekti valdkonda. Lisaks on tehisintellekti arendamisel vaja kaaluda ka eetikaküsimusi.

"Tänaseks on paigas eetikareeglid üle Euroopa Liidu. Inimesed mõtlevad tehisintellekti puhul näiteks meditsiini osas tõhususe teemadele või muretsevad selle pärast, et robotid võtavad meie töö ära. Mõned kardavad päeva, kui arvutid saavad targemaks kui inimesed. Tahame luua kindluse ja selguse, et poleks hirme ja tehisintellekti valdkond saaks areneda. Euroopa otsustas võtta inimesekeskse lähenemise tehisintellekti osas. Arvan, et inimesekeskne lähenemine on Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks parim – selgus ja seadusandlik kindlus lihtsustavad uute lahenduste loomist. Ilma põhimõtete ja teadmiseta, mis suunas Euroopa soovib siin liikuda, oleks kogu see protsess palju aeglasem," rääkis Ansip.

Konverentsi korraldasid Euroopa Liberaalne Foorum ja Liberalismi Akadeemia.

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...