Ardo Hansson: võimalikult kiire palgakasv on meie kõigi huvides

"Võimalikult kiire, aga jätkusuutlik palgakasv on meie kõigi huvides," selgitas Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist. "Mitte alajahtumist, vaid palaviku alanemist, sest töökäsi on järjest raskem leida."

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Ardo Hansson: võimalikult kiire palgakasv on meie kõigi huvides (3)

Sandra Lepik

"Võimalikult kiire, aga jätkusuutlik palgakasv on meie kõigi huvides," selgitas Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul ootab Eesti Pank lähiajal majanduse mõõdukat jahtumist. "Mitte alajahtumist, vaid palaviku alanemist, sest töökäsi on järjest raskem leida."

"Eesti Pank täidab riigikogu antud ülesandeid, nii et meie ei leiuta mingeid tegevusi, vaid konkreetselt seaduse poolt ette määratud tegevusi," rääkis Hansson.

Keskpanga erinevate ülesannete ühiseks eesmärgiks on tema sõnul majanduse stabiilne areng ja jõukuse kasv. "Seda selleks, et majandus areneks stabiilselt, mitte tsükliliselt, et ei tekiks majanduskriise ja et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta," täheldas Hansson. Selleks on vajalik eelkõige mõõdukas inflatsioon.

Eesti Panga hääl peab kostma, sest meil on teadmised ja kogemused, mida ka teistele pakkuda.

"Euroala Keskpangana oleme konstruktiivne pank, meie üheks prioriteediks on tegevuse tõhustamine," ütles Hansson ja täiendas, et kolmandik nende tööst on seotud euroala keskpankade ühiste ülesannetega.

Kui Euroopal tervikuna läheb hästi, siis läheb ka Eestil hästi. "Viimaste aastate kogemused on näidanud, et 2013. ja 2015. aastal ei kasvanud majandus kiiresti, sest meie kaubanduspartneritel ei läinud hästi. Peale seda hakkas neil paremini minema ja ka meil läks paremaks."

"Maailmamajanduses tunnetame juba teatud jahtumise märke, millest teatav osa on oodatud, sest 2017. aasta kiire kasvutempo ei olnud jätkusuutlik, see peabki mõõdukalt aeglustuma," kinnitas Hansson.

Majandus on aeglustumas

"Eesti majandus on aeglustumas, mullu kasvas 3%  ja me näeme, et edasi võiks see kasvada 2% juures," selgitas Hansson, et unistus on küll 6% kasvu, aga paraku ei ole see praeguste olude juures saavutatav.

"Lähiajal ootab Eesti Pank majanduse mõõdukat jahtumist, aga mitte alajahtumist, vaid palaviku alanemist," rääkis Hansson, et kasv peab muutuma aeglasemaks, sest ka ettevõtted ütlevad, et töökäsi on järjest raskem leida.

Aasta tagasi oli Eesti hinnakasv euroala kiireim, nüüd nähakse 2% inflatsioonikasvu. "Võimalikult kiire, aga jätkusuutlik palgakasv on meie kõigi huvides," selgitas Hansson, et viimase kaheksa aasta jooksul on palk kasvanud 6-7% aastas.

Pankade võime rahastada on hea, aga näeme märke konkurentsi vähenemisest ja rahapesust tulenevast mainekahjust.

Eesti Panga finantssektor tervikuna on hea. 

"Tulevikku vaadates on risk, et palgad kasvavad kiiresti ning intressimäärad on madalad. Laenuvõtjad hakkavad laenama, mille tagajärjel tekib laenubuum ja kinnisvarabuum," märkis Hansson, et praegu ei kujuta pankade laenutegevus endast ohtu.

Teine murettekitav koht, mis on juba realiseerumas, on tööjõudude rahastamine kinnisvara sektorisse, mis areneb ja kasvab palju kiiremini kui majandus tervikuna. "See sektor kipub ka mujal olema tsüklilisem ehk headel aegadel pole midagi halba, aga kunagi võib vastulöök tulla," selgitas Hansson, et kõige suurem risk on seotud põhjamaadega.

Kuigi kapitaliturg areneb vaevaliselt, tehakse kõike selle nimel, et see oleks parem. "Me ei saa kunagi Poola tasemele, kus on 40 miljonit elanikku, aga seda on võimalik kasvatada läbi riigiettevõtete erastamise," tõi ta välja probleemiks Eesti väiksuse.

Eesti majanduse arengut mõjutas ka Luminori panga turuletulek. "See on iseenesest positiivne, aga tähendab ka seda, et Eesti pangandussektori käekäik hakkab toimima sellest, mis toimub Lätis ja Leedus." Rahapesukahtlustuste mõju finantsstabiilsusele on piiratud, kuigi laenud võivad kallineda.

Laenu võtta ei tasu

"Praegu ei ole mõistlik valitsuse rahastamise suurendamisega majandust turgutada. Vahest on vaja pidurit ja vahest gaasi. Kogu riigieelarve süsteem on ehitatud sellele, et headel aegadel tuleb koguda reserve halvemateks aegadeks," märkis Hansson, et laenu ei ole praegu mõistlik võtta, kuigi intressimäärad on soodsad.

"Kui välistööjõud täiendab Eesti tööjõudu, tähendab see päeva lõpuks rohkem töökohti," rõhutas Hansson, et välistööjõu teema on mitmetahuline ja keerukas. "Teisest küljest võib kujutada ette olukordi, kus nad konkureerivad meie kodanikega."

Kokkuvõtvalt oli Eesti Pangal hea aasta, muuhulgas väljastati 900 miljoni ulatuses uut sularaha. "Positiivsete muutustena ühiskonnas on välkmaksete süsteem ja sularaha kättesaadavuse paranemine maapiirkondades," oli Hansson positiivne.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...