BLOGI MAJANDUSEKSPERTIDE ARUTELULT: Pensionisambarahaga ei peaks poliitikat tegema, kõik tahaksid makse alandada

Pankade eksperdid hindasid erakondade majanduslubadusi. Kui uut majanduslangust ootav Luminori makroanalüütik Tõnu Palm hoiatas riiki laenu võtmise eest ning ei soosi taristusse investeerimist, siis Swedbanki ekspert Tõnu Mertsina leidis, et ohtlikult kitsaste teedega tuleb tegeleda. "Paremad teed aitavad majandusele kaasa." Ta kritiseeris EKRE ideid loobuda välistööjõust ja alandada käibemaksu 15%-ni.

Pilt: Scanpix/ Tõnu Mertsina

BLOGI MAJANDUSEKSPERTIDE ARUTELULT: Pensionisambarahaga ei peaks poliitikat tegema, kõik tahaksid makse alandada

Sandra Lepik

Pankade eksperdid hindasid erakondade majanduslubadusi. Kui uut majanduslangust ootav Luminori makroanalüütik Tõnu Palm hoiatas riiki laenu võtmise eest ning ei soosi taristusse investeerimist, siis Swedbanki ekspert Tõnu Mertsina leidis, et ohtlikult kitsaste teedega tuleb tegeleda. "Paremad teed aitavad majandusele kaasa." Ta kritiseeris EKRE ideid loobuda välistööjõust ja alandada käibemaksu 15%-ni.

Eesti Pangaliidu korraldatud ümarlaual hindavad pankade makroanalüütikud erakondade valimisprogramme majanduse arengu vaatevinklist. Arutelu modereerib Urmas Vaino, vestluses osalevad Tõnu Mertsina (Swedbank), Mihkel Nestor (SEB), Tõnu Palm (Luminor) ja Kristo Aab (LHV).


Mida majandusprogrammides mainitakse?

Tõnu Palm: Õpetajate palgatõus. Pigem võiks olla õpetajate palgafondi kasv, et kui et ühes piirkonnas on vaja eestikeelset õpetajat, teises matemaatikaõpetajat. Me räägime palgafondist, mitte üleüldisest palgatõusust.

Me peame liikuma targa majanduse poole ja oleme saanud konsensuse investeerida 1% SKP-st haridusse. Järgmine protsent võiks minna digimajandusele.

 

Tõnu Mertsina: Kui hoida silma peal, milliseid arutelusid on olnud meedias aasta-paari jooksul, siis ega ahhaa-efekti kuskilt ei tekkinud. Teemad, mis on üleval olnud, olid ka valimisprogrammides sees. Natuke rohkem oleks võinud olla kapitaliturgude arendamisest, sest Eesti majanduse rahastamise üheks probleemiks on see, et meil on kapitaliturud väga väikesed. Vaadata aktsiaturge - need on väga väikesed. Oli tehtud ettepanekuid neid arendama hakata, mõnel erakonnal konkreetsemalt, mõnel üldisemalt, et see oli positiivne minu jaoks tegelikult.

Huvitav oli, et Reformierakond oli välja toonud teema, millele minu üllatuseks teised ei pööranud tähelepanu. Et peaks välja töötama väljumisstrateegia Euroopa Liidu rahade vähenemise kontekstis. Me täpselt ei tea, kui palju vähem hakkame saama, et kuidas me siis riigieelarvet kulutame, sest teatavasti pool on välisvahenditega kaetud. See oli positiivne ja see peaks aitama tulevikku paremini korraldada, kui meil selline väljumisstrateegia olemas on.

Suurt kardinaalset mõju majandusele ei olnud valimisprogrammides.

Üldiselt on enamike konsensus see, et peame suurendama teadus-arendusutegevuse raha, mida on räägitud aastaid ja investeeringud sellele on väga väikesed. Muidugi nüanss on selles, et valimisprogrammides ei olnud selge, et mida nad 1 või 2% SKP-st mõtlevad. Sellist suurt kardinaalset mõju majandusele ei olnud valimisprogrammides. Ma ei tahaks jätta muljet, et nendega ei ole midagi teha, küsimus on, et kuidas neid häid ideid ellu viia. 

 

Kristo Aab: Ma olen nõus, et tuleb üle minna eestikeelsele haridusele. Praegu venekeelsed inimesed ei räägi eesti keelt piisavalt hästi ja on kinni madalapalgalistes töökohtades. Venekeelt kõnelev elanikkond on väga suur grupp, keda saaks ära kasutada, et viia neid palgaredelil üles.

Ega tõesti keegi mingisugust uut jalgratast ei leiutanud. Mulle endale jäi ka silma mõtlemise muutus, et kõik poliitikud on järjest rohkem aru saanud, et tootlikkuse kasv ja innovatsioon on oluline ja ainult selle kaudu saab Eestis majandus edasi kasvada ja sellest programmides räägiti.

Arendustegevuse rahastamisest - sellest 1 protsendist riigirahast, mida nad lubavad, on olulisem, et riik looks motiveerivama keskkonna erasektori panustamiseks. Selles osas on lubadused programmides jäänud ümaramaks, väga konkreetseid meetmeid selles osas ei leidnud.

Küsimus on selles, et mis mahus ressurssi ettevõtetel oleks. Kindlasti on, et seda suurendada. Paljuski erakondade lubadused jäävad tasemele, et suurendame ülikoolide ja ettevõtete vahelisi kokkuleppeid. See on õige, aga kui lubadus jääb ainult sellele tasemele, siis sellest ei ole tõesti kasu. 

 

Palm: Eesti majandus on teelahkmel. Me näeme et väga palju on investeeritud taristusse, mis ei tee pikaajalist majandust rikkaks.

Märksa tulusam investeering oleks inimestesse.

Märksa tulusam investeering oleks inimestesse. Mina ohumärgina näen, et riik läheb riigilaenude võtmise teed. Meil tuleb uus majanduslangus. Kujutame, et 2006 oleks riik võtnud laenu. Oleksime majanduse rohkem uppi ajanud. Mina täna ei tahaks võtta tulevaste põlvkondade arvelt laenu. Rahvastik vananeb ja inimesed vähenevad.

Hea meel, et mõned nädalad tagasi käis sõnum erakondade juhtidelt, et nende eesmärk on Eesti riigi reitingut kõrgendada. 

 

Mertsina: Ma arvan, et taristuinvesteeringud Eestisse on vajalik. See on valikute küsimus, kui palju meil on raha ja palju tööturg välja kannatab ja kui palju tahame laenu võtta.

Paremad teed aitavad majandusele kaasa.

Ma sõidan väga palju Eestis. Kitsad teed on ohtlikud ja see oht tuleb maha võtta. Üha rohkem sõidab Eesti teedel välisriikide transpordivahendeid, nii et paremad teed aitavad majandusele kaasa ja me ei saa võrrelda taristut sellega, mis oli 20 aastat tagasi ja millist tahame näha tulevikus.

Küsimus on, et kas peaks laenu võtma. 2020. aastaks prognoosime välisvõlaks 6,6% SKP-st. Me ei peaks sellis võlakasvatamist, mis annab tagasi, kartma. Sellist võlga, mis on jooksvate kulude katteks, peaks kartma.

 

Mihkel Nestor: Kui mõtlen Eesti majanduskasvu potentsiaalile näiteks Tallinn-Tartu maantee, on mul raske seda mõju näha. 

 

Palm: Kümme aastat tagasi oleks võinud lihtsalt investeerida teedeehitusse. Küsimus on prioriteetides. Täna, kus liiklusesse panustame 7% SKP-st, lähevad investeeringud betooni ja taristusse, samal ajal kui palju väiksema kuluga saaks panustada mujale ja hiljem tegeleda teedega näiteks.

Alternatiiv oleks tekitada rikkuse fond.

Alternatiiv oleks tekitada rikkuse fond. Kui oleks investeerinud need samad 2 miljardit varem, siis oleks tänaseks tekitanud 3 või 4 miljonit. See on ka tuleviku tarkus, pikas perspektiivis vaadates tehnoloogia loob lisandväärtust. 

 

Nestor: Riiklik fond on kuum teema, Norras on see ka olemas. Mulle tundub, et Eesti võib sellele peole hiljaks jääda. Kui kõik riigid hakkavad aktsiaid kokku ostma, siis meil pole midagi.

 

Palk: Ma tahaks näha erasektoris rohkem investeeringuid. 

 

Mis olid arulagedad lubadused?

Aab: Majandusanalüütiku seisukohast ütleks, et kõikidele lubadustele on võimalik teoreetiline taust taha mõelda, et miks see hea oleks ja võibolla üksipulgi saaks rakendada sellist mõtlemist. Ega ükski erakond ei koosta programmi, et Eesti majandust halvemaks teha.

EKRE ideed on ikkagi populismile üles ehitatud ja taust ei ole selgeks mõeldud.

Mulle jäi kõige rohkem silma ja negatiivselt painama EKRE majandusprogramm tervikuna. Lugedes seda ja tegelikult sinna juurde kuulates debattides esimehe või teiste liikmete sõnavõtte, siis jäi silma läbimõtlematus. Need ideed on ikkagi populismile üles ehitatud ja taust ei ole selgeks mõeldud. Oli selliseid olukordi, kus debattides käidi mingi number välja ja mõne hetke pärast erakonna liige kommenteerib, et tegelik number ilmselt vajab täpsustamist. Kogu programm jättis mulje, et on paberile kirja pandud ja mitte midagi ei arvestatud läbi.

 

Nestor: Eesti 200 pakkus välja sotsiaalmaksulae. Rahandusministeerium on seda läbi arutanud ja leidnud, et pole mõtet.

Minu pensionirahaga ei peaks poliitikat tegema.

Samuti nende idee II pensionisambast. Eesti väikesel turul ma leian, et minu pensionirahaga ei peaks poliitikat tegema.

 

Palm: Toetan mõtet, et eesmärk oleks väärikas pension, et võistlema peavad pensionifondide tootlikkused. Sundida teha investeeringuid, kus me hindasid ei näe, siin on oht.

Valimislubadusest peaks vaatama, et need jääks eelarve piiridesse. Pigem vaataks väga reaalseid väikseid asju mida saame realiseerida - õpetajate palk, palgafond. Kohalikud koolid, et külades oleks lastel võimalik saada algharidus kätte. Üksikvanemad, hoolekanne, väärikas vananemine tähendab, et hooldekodukohad kättesaavaks, mitte ei maksaks rohkem kui pension. Väärtustaks natuke rohkem inimest, teeks oma võimaluste piires taristuinvesteerinugd, aga ärme lähe liiga sinna sisse.

 

Mertsina: Silma jäid kaks EKRE valimislubadust. Üks on "ei" välistööjõule. Me ju teame, et meil on tööjõupuudus. Minu meelest väga halb otsus.

EKRE lubadus alandada käibemaks 15%-le on väga kallis.

Teine on EKRE lubadus alandada käibemaks 15%-le, see on väga kallis ja see on väga tugev tarbimise mõjutaja, me ei vaja rohkem tarbimist Eestisse.

Isamaalt tuli lubadus muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks, mis tähendab, et süsteem tegelikult kaotab oma mõtte sellisena. Sama teema oli ka Vabaerakonnal kaotada teine sammas. Rohelistelt kodanikupalk. Soomlased on seda testinud, Šveitsis proovitud ja see pole osutunud mõistlikuks. Võibolla tulevikus on mõistlik, aga praegu osutub liiga kalliks. 

 

Kõik tahaks makse alandada.

Nestor: Kui rääkida laiemalt, siis kõik tahaks makse alandada. Kui vaadata Eesti majanduskeskkonda, siis ilmselgelt maksukärbe olukorda paremaks ei tee. Jah, rohkem raha indiviidile, aga riigi tasandil ei ole mõistlik.

 

Palm: Üks võimalus vaadata lisaks konkreetsetele meetmetele on 0 baaskulu eelarve, et vaadata, kuhu raha läheb, ja tõsta ümber. Võib-olla alati ei ole see, et on rohkem raha juurde vaja. Oleks hea vaadata, kas eelarve sisemist efektsiivsust saaks tõsta. 

 

Mertsina: Kui me ei arenda Eestis sellist ühiskonda, mis on sarnane näiteks Iirimaale ja Šveitsile, siis vähemalt pikas vaates meie maksukoormus tõuseb. Ma kardan, et maksukoormus pigem tõuseb vaadates vananevat ühiskonda. 

 

Palm: Kuhu suunas võime minna? Läheme laenukasvu peale, panustame vähem inimestesse? Teine küsimus on, et kuidas rahastatakse valimislubadusi. Ka erastamine.

 

Kas mõned lubadused pakuvad lahendusi ja leevendusi?

Aab: Jah, oli neid. Ühest küljest oli positiivne, et kõik olid keskendunud pikemaajalisele vaatele, räägiti töövõimereformi laiendamisest, noorte paremast integreerimisest jne. Vajaka jäi välistööjõuküsimusele lähenemine. Ilmselt see on liiga kuum ja põletav teema, et keegi ei tahtnud puutuda.

Küll aga Eesti 200 ja sotsid mainisid tööviisade ja ajutiste töölubade kehtestamist. Seda probleemi markeeriti teiste poolt ka, aga see kõik oli liiga ümmargune. Sellest, et renditöölepinguga tuleb tegeleda, oleme kõik aru saanud. Oleks oodanud konkreetsemat lähenemist. Positiivne on, et erakonnad saavad aru, et see tõsine teema ja sellega nähakse vaeva.

 

Nestor: Mulle tundus, et see oli kuum teema. Mulle tundub, et me oleme aru saanud, et ilma välistööjõuta ei saa, näiteks ehituse vaates. Ilmselgelt pikas perspektiivis Eesti majanduslikku seisu parandab, kui oleme kaasanud ajutist tööjõudu. 

 

Palm: See on fenomenaalne mõju, kui teeme hariduse eestikeelseks, anname õpetajatele palka juurde, keskendume välistööjõu sissetoomisele. Ajutised tööload on oluline, sest teatud faasis vajab majandus tööjõudu. Eesti 200 pakkus, et suurendame ülikoolides kaks korda loodusteaduste ja IT õppekohti. 

 

Mertsina: Valimislubadustes oli üldine konsensus, et peaksime rohkem tööjõudu välja pigistama mitteaktiivsetest inimestest. Euroopa kõige madalam tase paar aastat tagasi oli Rootsis 17%. Oletame, et viime end Rootsi tasemele, see annaks Eesti tööjõuturule juurde inimesi. Me peame arvestame, et meil on mitteaktiivsete osakaal vähenenud.

Teine teema oli see, et suurendada vanemaealiste töötamisvõimalusi tööturul. Kõlab hästi, aga meil on see Euroopas juba kõige kõrgem. Nii et ma ei tea, kui palju meil vanemaealistest veel võtta on, aga ressurss pole kuigi suur.

 

Palm: Meil on vähe ettevõtteid, kes lähevad globaalsemalt üle teistele turgudele. Võib-olla peaks toetama etevõtteid, kellel on ambitsooni minna laiemaks. Pankadel on raskusi nende ettevõtete toetamisega. Oleks hea, kui riigil oleks võimalus panustada ettevõtete omakapitali ja siis aitaksid pangad. Kui toome siia nutika taristu, siis suurte teede kõrval võiks olla kiire interneti ühendus. Liigume targa majanduse poole.

 

Aab: Ma rõhutaks, et haridus on kindlasti oluline tööjõu kontekstis ja ühtlasele eestikeelsele haridusele üleminek. Ma arvan, et oluline küsimus on, et lasteaiast hakkaks haridus pihta ja vaataks esmajoones sinna, et paneme lapsed rääkima kuni lõpuni välja. See on pikaajaline lahendus, see võtab aega.

Kui meil on tööjõudu juurde vaja, siis peame otsa vaatama välistööjõule.

Kui räägime, et meil tööjõud vaja juurde, siis seda probleemi me ei lahenda, siis peame otsa vaatama välistööjõule. 

 

Nestor: Ühelt poolt hõive määra tõstmine. Teame, et piir on väga lähedal, aga inimeste kvaliteet. Et leiame inimesi, kes teevad midagi nutikat ja on paremini tasustatud.

 

Millised lubadused aitaksid Eesti majandusel kasvada?

 

Mertsina: Võib-olla nihutada maksukoormust tööjõult varadele rohkem, mille pakkus välja Eesti 200. Teine teema, milles paistab suur konsensus, oli seotud äridiplomaatiaga. Eesti 200 sõnastas, et välismajanduspoliitika peab tõusma julgeolekupoliitika kõrvale. See on oluline, kuna meie väike riik vajab palju ekspordivõimalusi. 

 

Palm: Teeme eestikeelse põhighariduse ära, anname õpetajatele palgafondi ja kolmandana digimajandus ja tark majandus. Lisame 1% SKP-st selleks, et töötame välja nutikaid lahendusi. Paneme digimajandusele Excelis ühe numbri juurde.

 

Aab: Kempleme, kui suur peaks olema natuke kõrgemat palka teenivate inimest maksukoormus. Võib-olla peaks auru panema rohkem sellele, et maksukoormust liigutada tarbimise peale. Jäi silma Eesti 200 Ida-Virumaa tegevuskava, et piirkond on Eesti jaoks tohutu kasutamata potentsiaal - energia ligipääs ja meeletud võimalused turismi arendamiseks jne. Siis tegeleksime ka automaatselt eestlaste-venelaste lõimumisega.

 

Nestor: Kõigega nõustun, mida teised ütlesid. Ärme tee rumalusi. Ei ole huupi mõistlik teha maksulangetust või ehitada midagi, mis ei tasu kohe ära, nii et võtame rahulikult. 

 

Palm: Anname 4. juuni vabaks kõigile, see on Eesti lipu päev.

Laadimine...Laadimine...