Eesti ettevõttete teadlikkus jätkusuutlikust ettevõtlusest on kasvanud

Eesti ettevõtjad suhtuvad vastutustundlikku ettevõtlusesse üha teadlikumalt ja hindavad oma tegevust kriitilisemalt, selgus SEB läbiviidud Baltic Business Outlook raportist.

Pilt: Kuvatõmmis

Eesti ettevõttete teadlikkus jätkusuutlikust ettevõtlusest on kasvanud

Eesti ettevõtjad suhtuvad vastutustundlikku ettevõtlusesse üha teadlikumalt ja hindavad oma tegevust kriitilisemalt, selgus SEB läbiviidud Baltic Business Outlook raportist.

SEB keskmise- ja väikeettevõtete segmendi juhi Edward Rebase sõnul oli uuringu ehk huvitavaimaks tulemuseks asjaolu, et kuigi ettevõtted on jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtetega aina paremini kursis, muudab see nende hinnanguid hetkeolukorrale kriitilisemaks. "Vastutustundlik ettevõtlus on ärimaailmas aina enam fookuses ning soovitakse panustada oma töötajatesse, kogukondadesse, loodusressursside säästlikumasse kasutamisesse ning vastutustundlikku äritegevusse. Eesti ettevõtjad käivad nende trendidega kaasas, kuid seetõttu vaadatakse aina kriitilisemalt otsa ka iseenda tegevusele," ütles Rebane.

"Ettevõtted ise peavad oluliseks panustada rohkem töötajatesse kui nad praegu seda teevad. Rohkem mõeldakse ka mitmekesisusele – ka näiteks SEB pangas töötab täna koos juba neli erinevat põlvkonda," lisas Rebane.

SEB uuringus paluti 1565-l Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel hinnata viie punkti skaalal, kuivõrd oluliseks peavad nad vastutustundlikku ettevõtlust.

Ettevõtted peavad oluliseks hoida kogukonda ja loodusressursse ning selles valguses on panustatud vastavalt võimalustele. Eriti Järvamaa ettevõtjad hindavad teist aastat kõrgelt vastutustundlikku ümberkäimist meie loodusressurssidega.

Erinevad seadusandlusest tulenevad muudatused on natukene langetanud hinnanguid vastutustundliku äritegevuse osas, kus keskmine hinne on langenud 4,3lt punktilt 3,9le. Kõige pessimistlikumad on Põlvamaa ettevõtjad, saarlased on seevastu optimistid ja peavad vastutustundlikku äri ajamist oluliseks. Põlvamaa ettevõtjad olid varasematel aastatel oma hinnangutes järjepidevalt kolme juhtiva maakonna seas, kuid 2017 aastal on nende hinnangud samuti langenud.

Märkimisväärne on, et kõige vähem on aastate jooksul muutunud tööstuse-, põllumajandus- ning metsandussektori ettevõtete arvamus, kuid kui varasematel aastatel hoidsid need sektorid pingerea viimaseid kohti siis viimase uuringu tulemuste põhjal on nad ülemises otsas.

Keskmisest kõrgemalt hindab vastutustundlikku äritegevust kaubandussektor. Tervishoiu, tööstuse ning majutuse- ja toitlustuse sektorid on aga esirinnas, mis puudutab töötajatesse ja kogukondadesse panustamist.

Uuringu tulemuste ühe võimaliku põhjendusena tõi Rebane välja asjaolu, et heade aegade vältel keskenduvad ettevõtjad pigem ärimudelite arendamisele ja digitaliseerimisele, et oma äri veelgi rohkem ja kiiremini kasvatada. Edward Rebase sõnul oli SEB uuringu eesmärgiks uurida tegureid, mis võiks mõjutada ettevõtete käibekasvu järgmisel aastal. "Vastustest saab üheselt järeldada, et kõige enam pidurdab ettevõtete arengut kõrge maksukoormus, koormav seadusandlus ning liigne bürokraatia," ütles Rebane. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale näevad Eesti VKE-d tööjõupuudust takistavate tegurite seas alles viiendana ning kvalifitseeritud tööjõu nappus jäi koguni kaheksandale kohale.

SEB Grupp korraldas kuuendat aastat järjest Baltimaades uuringu, millega kaardistati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2018. Baltimaade majandusbaromeetri (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb kokkuvõtteid ja tutvustab üle 4276 eelmisel sügisel uuringus osalenud Balti VKE vaateid. Eestist osales uuringus 1565 VKE-d.

BBO 2018

Laadimine...Laadimine...