Eesti palgalõhe on Euroopa Liidu suurim

Euroopa Liidu suurim meeste ja naiste vaheline palgalõhe oli 2016. aastal Eestis 35 protsendiga ning kõige madalam Rumeenias ja Itaalias 5 protsendiga, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Ülemöödunud aastal oli Euroopa Liidu tasandamata palgalõhe veidi üle 16 protsendi, ehk naised teenisid meeste teenitud iga ühe euro kohta tunnis 84 senti.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Eesti palgalõhe on Euroopa Liidu suurim (1)

Euroopa Liidu suurim meeste ja naiste vaheline palgalõhe oli 2016. aastal Eestis 35 protsendiga ning kõige madalam Rumeenias ja Itaalias 5 protsendiga, selgub Eurostati avaldatud andmetest. Ülemöödunud aastal oli Euroopa Liidu tasandamata palgalõhe veidi üle 16 protsendi, ehk naised teenisid meeste teenitud iga ühe euro kohta tunnis 84 senti.

Euroopa Liidu liikmesriikidest oli madalaim palgalõhe 5 protsenti Rumeenias ja Itaalias ning kõrgeim oli 25 protsendiga Eesti, millele järgnesid 22 protsendi juures Tšehhi ja Saksamaa.

"Isegi Hollywoodis on probleem, et kõige kõrgemalt tasustatud nais-staar saab sama töö eest vähem raha, kui kõige kõrgemalt tasustatud mees-staar," on Pealinnale öelnud kirjanik ja filmirežissöör Kadri Kadri Kõusaar. "On mingi stigma, mis tuleb murda."

"Kui mehed ja naised saavad võrdse töö eest võrdset tasu, siis võidab sellest võidab kogu ühiskond," on märkinud sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Marianne Mikko. "Sooline palgalõhe on vaieldamatult üks tänase Eesti valusamaid probleeme, millega me torkame ka Euroopas negatiivselt silma."

"Sooline palgalõhe kujuneb paljude tegurite koosmõjus, kuid süsteemse lähenemise ja pideva teavitustööga kõigis eluvaldkondades on võimalik ebavõrdsuse vähenemisele kaasa aidata," on öelnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Kindlasti on soolise palgalõhe vähendamisel oluline roll tööandjatel ning nende toetamisel, et organisatsioonide sees mõeldaks rohkem soolise võrdõiguslikkuse ja palgasüsteemide analüüsimisele."

Võrreldes 2011 aastaga langes palgalõhe suuremas osas EL-i liikmesriikidest. 2011. ja 2016. aasta vahel oli suurem muutus Rumeenias, kus see langes 4,4 protsendipunkti, 4 protsendipunkti Ungaris, 3,4 protsendipunkti Hispaanias ja Austrias. Eestis langes see 2 protsendipunkti.

Sooline palgalõhe tõusis 2011. aastast 2016. aastani kümnes liikmesriigis, millest suurimad muutused olid 4,6 protsendipunktilise tõusuga Portugal ja 4,5 protsendipunktiga Sloveenia.

Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk, saadud number jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides.

Korrigeerimata soolise palgalõhe näitaja võrdleb reaalseid brutotunnipalkade erinevusi arvestamata erinevat töökoormust, ametiala ja muu taolise – näiteks selgitatud soolise palgalõhe osa – millele lisandub selgitamata osa ebavõrdse kohtlemise näol.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...