Eesti Pank: tööjõu tootlikkus kasvas mullu tööjõukulust kiiremini

Eesti Panga hinnangul kasvas tööjõu tootlikkus 2017. aastal kiiremini kui tööjõukulu, palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus halduses ja ehitussektoris. "2017. aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid üle mitme aasta taas. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

Eesti Pank: tööjõu tootlikkus kasvas mullu tööjõukulust kiiremini

Eesti Panga hinnangul kasvas tööjõu tootlikkus 2017. aastal kiiremini kui tööjõukulu, palgakasv kiirenes kõige rohkem avalikus halduses ja ehitussektoris. "2017. aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid üle mitme aasta taas. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

"2017. aasta oli Eesti ettevõtete jaoks edukas, kuna kasumid suurenesid üle mitme aasta taas. Tööjõu tootlikkus kasvas mitme aasta järel esimest korda rohkem kui tööjõukulu. Kui aasta esimesel poolel tugines majanduse kiirem kasv peamiselt tööjõu tootlikkuse paranemisele, siis aasta teisel poolel toimus kasv pigem tänu suuremale hõivele," vahendas BNS Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnu.

Tema sõnul hoogustas suurem tööjõunõudlus omakorda palgakasvu, sest tööturul napib vaba tööjõudu. Palga omast kesisem tootlikkuse kasv viimaste aastate jooksul ei ole Eesti eripära, vaid iseloomustas ka naaberriike Lätit ja Leedut. Seal aga kasvas tööjõu tootlikkus 2017. aastal rohkem kui Eestis.

Töötajate arvu kasv kiirenes teisel poolaastal enamikul tegevusaladel, iseäranis tööstussektoris. Vabade töökohtade arv ja ettevõtete hõiveootused suurenesid märgatavalt juba mõne kvartali eest. Ettevõtted on optimistlikud, et hõive kasvab edaspidigi, aga see on keeruline, sest tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste seas on juba väga kõrge. 2017. aastal oli see Euroopa Liidu riikide seas Eestist kõrgem vaid Rootsis, märkis Soosaar.

Palgakasv kiirenes aasta teisel poolel riigi haldusalas, eriti avalikus halduses – tõenäoliselt Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise lõppemise ja haldusreformi tõttu. Palgatõus hoogustus märkimisväärselt ka tänu investeerimisaktiivsuse suurenemisele hüppeliselt elavnenud ehitussektoris.

Ehkki nominaalpalga kasv aasta teisel poolel kiirenes, jäi reaalpalga kasv eelnevate aastatega võrreldes vaoshoituks. Samasugune olukord valitses 2017. aastal paljudes Euroopa riikides – palgakasv kiirenes, kuid hinnakasv kiirenes veel rohkem. Suuremad erandid olid Ungari ja Tšehhi, kus reaalpalga kasv kiirenes märkimisväärselt.

Hoolimata sellest, et Eestis osaleb tööturul teiste Euroopa riikidega võrreldes suurem osa tööealistest inimestest, suurenes aktiivsus 2017. aasta teisel poolel veelgi. Töötuse määr oli eelmise aasta omast madalam sellest hoolimata, et töövõimereform toob tööturule inimesi, kellel on tööd leida raskem. Arvestades tööjõus osalemise määra kõrget taset ja väikest tööpuudust, on tööjõunõudluse kasvades tõenäoline, et palgakasv kiireneb ka edaspidi ja kasumikasv pidurdub.

Laadimine...Laadimine...