Ekspert: raierahu on vajalik, metsa mahavõtmise võimekus on suurem kui tagasi istutamine

"Nendele ettevõtetele, kes praeguseks tulevad oma majandustegevuses ots-otsaga kokku, võib see alguses olla ehmatav, aga arvestades tänast metsamasinate hulka, siis nende jõudlus aastas raiuda on kordades suurem kui see 10-20 protsenti, mis saadakse kevadise raiumisega," ütles Eesti Ornitoloogiaühingu seirekomisjoni esimees Renno Nellis. 

Pilt: Scanpix

Ekspert: raierahu on vajalik, metsa mahavõtmise võimekus on suurem kui tagasi istutamine

Toimetaja: Meelis Piller

"Nendele ettevõtetele, kes praeguseks tulevad oma majandustegevuses ots-otsaga kokku, võib see alguses olla ehmatav, aga arvestades tänast metsamasinate hulka, siis nende jõudlus aastas raiuda on kordades suurem kui see 10-20 protsenti, mis saadakse kevadise raiumisega," ütles Eesti Ornitoloogiaühingu seirekomisjoni esimees Renno Nellis. 

Eesti Erametsaliit on vastu ettepanekule, mis keelaks lindude pesitsusajaks ehk kevadeks raietööd metsades. Hetkel puuduvad erametsade raiet mõjutavad piirangud, sealjuures on riigimetsa raierahu kahekuune.

Metsaraie piiramine lindude pesitsemise ajaks ka erametsades on oluline, hoolimata sellest, et puudub uurimus, mis kinnitaks metsaraie mõju lindude arvukusele. „Kuna kevad-suvine raie vähendab raiutud alade võrra lindude järelkasvu tekkimist, siis vähendab see sellevõrra lindude hulka tulevikus,“ kinnitas Nellis.

Parem organiseeritus majandustegevuses

Keskmine maaomanik alustab raiet suve lõpul ning raiub sügisel ja talvel, kevadel raiutakse hinnanguliselt umbes 10-20 protsenti kogu raiemahust. "See oleks küll maaomanike otsusvabaduse piiramine, mis nõuab majanduslikult paremat organiseeritust," põhjendas Nellis, miks maaomanikud piirangule niivõrd vastu on, kuigi tunnistavad ka ise, et loodus on tähtis.

"Suuremad ettevõtted organiseerivad alati vähemalt aasta paar oma tegevust ette, väiksemad võibolla kõigest mõned kuud," tõi Nellis näiteks metsafirmad või ühistud, kes majandavad ja raiuvad metsa aastaringselt, sest muidu ei tuleks nad majanduslikult toime. "Loomulikult on neil lihtsam, kui selleks ajaks pole piiranguid."

Kuigi metsaomanikele võib jääda mulje, et linnas piiranguid mõtlevad inimesed tegutsevad maainimeste arvelt, see päris nii ei ole. "Raierahu soovib ühiskond tervikuna. Kui me teame, et aastaringselt toimuv raie on kevad-suvel elustikule sigimisperioodil kahjulik, siis oleks ebaeetiline seda teadmist vältida."

Vältimaks kevadist raiet, tuleks organiseerida majandustegevust paremini ja pikemalt ette. "Kui kohendada oma tegevust, alustada raiega suve lõpus, jätkata sügisel ja talvel, saavad eesmärgid täidetud ja paraneks ka lindude pesitsemine."

Raierahu seadustamine mõjutaks tööjõudu, kuid töötuks see inimesi ei jätaks. "Raierahu ei saa olla väikelinnade või Eesti servaalade väljasuremise põhjuseks, sest seal avalduvad palju suuremad regionaalsed mõjurid," lisas Nellis, et kevadel saaks raie asemel tegeleda hoopis istutustöödega. "Puidusektori päästerõngaks on innovatsioon. Iga päev toodetakse puidust järjest peenemaid asju, kuni lipsudeni välja," tõdes Nellis, et puidusektor vajab edukaks toimimiseks mitmekesistamist.

Töötust kaasa ei too

Praeguseks on metsaseadust muudetud mitu korda ning iga korraga on raievanus vähenenud. "Täna ei tohikski raievanused veel madalamaks minna, sest see hakkab mõjutama juba looduse mitmekesisust üldiselt. Näiteks metsalindude arvukus on viimastel aastakümnetel vähenenud umbes kolmandiku võrra," selgitas Nellis, et viimase 15-20 aasta jooksul on raievanus vähenenud 20-30 aastat.

"Raierahu peaks olema üle-eestiline vähemalt kolm kuud, hoolimata kas see on eramets või riigi mets," tõdes Nellis. "Nendele ettevõtetele, kes praeguseks tulevad oma majandustegevuses ots otsaga kokku, võib see alguses olla ehmatav, aga arvestades tänast metsamasinate hulka, siis nende jõudlus aastas raiuda on kordades suurem kui see 10-20 protsenti, mis saadakse kevadise raiumisega."

Raierahu seadustamine ei oleks siiski nii dramaatiline, et sektor välja sureks. "Muidugi oleks alguses kohanemisraskused, kuid need on heade planeerimisoskustega ületatavad," tõi Nellis näite RMK-st, kes kohanes muudatustega edukalt. 

Laadimine...Laadimine...