Eksport kasvas juunis 11 protsenti ja import 6 protsenti

Nii juunis kui ka teises kvartalis kaubavahetus suurenes; kui juunis kasvas eksport 11 protsenti ja import 6 protsenti, siis teises kvartalis tervikuna suurenes eksport 8 ja import 7 protsenti.

Pilt: Scanpix

Eksport kasvas juunis 11 protsenti ja import 6 protsenti

Nii juunis kui ka teises kvartalis kaubavahetus suurenes; kui juunis kasvas eksport 11 protsenti ja import 6 protsenti, siis teises kvartalis tervikuna suurenes eksport 8 ja import 7 protsenti.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 123 miljonit eurot vähenedes 156 aastaga 21,2 protsenti, teatas statistikaamet BNS-ile.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid koguekspordist 16 protsendiga Soome, 14 protsendiga Rootsi ja 9 protsendiga Läti. Eksport kasvas enim ehk 34 miljonit eurot Hollandisse, 29 miljonit eurot Venemaale ja 21 miljonit eurot Saksamaale. Hollandisse suurenes mineraalsete toodete, Venemaale mehaaniliste masinate ning Saksamaale elektriseadmete ja metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim ehk 30 miljonit eurot Rootsi, kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla sõnas, et Eesti ettevõtetega tihedat koostööd tehes ja tänaseid eksporditulemusi vaadates on näha veel piisavalt kasvuruumi. "Kogeme päris tihti, et üsna paljud meie ettevõtted on jätnud kasutamata mitmeid lahendusi ja tööriistu, mis eksporti turgutada aitaksid."

"Esiteks jääb paljude eksportijate puhul sihtturu analüüs enne turule sisenemist pealiskaudseks. Täna on ettevõtjatel võimalik saada nõu mitmetelt ekspordispetsialistidelt, kes pakuvad soovitud sihtturust head ülevaadet ja annavad nõu, mida konkreetsel turul äri tehes kindlasti arvestada tuleks, olgu selleks siis näiteks KredEx või EAS, kes pakuvad vastavaid konsultatsioone ja koolitusi."

Teiseks ei pööra Tambla sõnul ettevõtjad hea tehingupakkumise kõrval sageli piisavalt tähelepanu  äripartnerite taustauuringule. Sageli on Eesti ettevõte kindel enda tootes või teenuses, kuid hävivad äripartneriga seotud ootamatuse, näiteks makseraskuse ja tasumata arvete tõttu.

"Kolmandaks tasub selgeks teha, missugused on ekspordiriskide maandamise võimalused. Kõige lihtsam on näiteks maandada oma makseriske krediidikindlustusega. Kui mitmete finantslahenduste puhul peab äripartner ka enda poolt ühtteist tegema, näiteks pangas akreditiivi avama, siis kindlustusest ei pruugi ta üldse teadagi. Ekslikult arvatakse, et sellised finantslahendused on vaid suurematele ettevõtetele. Alates käesoleva aasta (2017) aprillist on ka Eesti väikestel ja ekspordiga alustavatel ettevõtetel enne välisturule sisenemist oma äri riskid maandada. KredEx Krediidikindlustus kodulehel ekspordikindlustus.ee saab tasuta välja kalkuleerida, kui palju turvalisem äri maksab ja oma kindlustamise soovist märku anda."

 Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim ehk 51 miljonit eurot kasvas mineraalsete toodete, 25 miljonit eurot mehaaniliste masinate ning 22 miljonit eurot puidu ja puittoodete eksport. Samas vähenes elektriseadmete väljavedu 48 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas 8 protsenti ja re-eksport 18 protsenti. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete, sealhulgas põlevkivikütteõli ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete, sealhulgas okaspuidust saematerjal, puidust uksed ja aknad, väljaveo suurenemine.

2017. aasta juunis imporditi kõige enam ehk 13 protsenti koguimpordist kaupu Soomest, 11 protsenti Saksamaalt, 9 protsenti Leedust ja 9 protsenti Rootsist. Kõige rohkem ehk 28 miljonit eurot kasvas import Rootsist ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt, kõigist 10 miljonit eurot. Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.

Käesoleva aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 447 miljonit eurot ehk 2,8 protsenti vähem kui aasta tagasi. Esimesel poolaastal tervikuna kasvas kaupade eksport 10 protsenti ning import 11 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

2017. aasta II kvartali ekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas 141 miljoni euroga mineraalsete toodete, 47 miljoni euroga puidu ja puittoodete ning 37 miljoni euroga metalli ja metalltoodete väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseeris ka elektriseadmete ekspordi vähenemise 83 miljoni euro võrra. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Venemaale, Hollandisse ja Saksamaale. Samas on eksport enim vähenenud Rootsi.

II kvartali impordi kasvu mõjutas oluliselt 101 miljoni euroga transpordivahendite, 70 miljoni euroga mineraalsete toodete ning 45 miljoni euroga keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete sissevedu 73 miljoni euro võrra. Riikide arvestuses kasvas II kvartalis import võrreldes 2016. II kvartaliga enim Venemaalt, Rootsist ja Türgist. Import vähenes enim Ungarist.

Laadimine...Laadimine...