Estonia klaverivabriku juht Indrek Laul: ettevõtja peab olema haritud ja loominguline

"Hea haridus peaks suunama inimesi ettevõtlusele. Haridus ei peaks olema vaid lihtsa vastuse tagasiütlemine, vaid see peaks suunama loomingulisele mõtlemisele," ütles Aktsiaselts ESTONIA Klaverivabriku nõukogu esimees dr Indrek Laul. "Noored, tehke endale hea ülikooliharidus ja siis minge ärisse."

Pilt: Scanpix

Estonia klaverivabriku juht Indrek Laul: ettevõtja peab olema haritud ja loominguline

Kairi Ervald

"Hea haridus peaks suunama inimesi ettevõtlusele. Haridus ei peaks olema vaid lihtsa vastuse tagasiütlemine, vaid see peaks suunama loomingulisele mõtlemisele," ütles Aktsiaselts ESTONIA Klaverivabriku nõukogu esimees dr Indrek Laul. "Noored, tehke endale hea ülikooliharidus ja siis minge ärisse."

AS Estonia Klaveribabriku juht Indrek Laul rääkis, et hea haridus on kõige alus, mis loob edukale ettevõtlusele viljaka pinna. "Noored, tehke endale hea ülikooliharidus ja siis minge ärisse," soovitas Laul Tallinna ettevõtluspäeval.

Ülikoolist saab peale hariduse ka tutvused

Head haridust omandades saadakse ülikoolidest ka vajalikke tutvuseid, mis Laulu sõnul tulevad tulevases äritegevuses kindlasti kasuks.

Ettevõtlusele ja selle alustamisele mõeldes tekkis Laulul tihti küsimus, et kus on Estonia klaver. "Tänaseks olen ma firma ainuomanik ja me oleme kõige enammüüdud klaver Ameerika Ühendriikides," selgitas Laul.

Laulu sõnul on Eesti ettevõtluse suurimaks probleemiks see, et ettevõtted on vähetootlikud ja ettevõtluse ülesehitus on lihtsakoeline ning omab vähe intellektuaalset omandit.

"Ettevõtte filosoofia peab olema paigas ja selle saab paika panna vaid ettevõtte juht," selgitas Laul.

Brändikaitsmisega on Laulu sõnul olnud ka klaverivabrikul probleeme. "Võitlus Estonia kaubamärgi üle käis meil Ameerikas pea 20 aastat, sest enamus riigid ei luba riigi nimeks brändi nime registreerida," selgitas Laul.

Oma töö üle peaks uhke olema

Laulu sõnul tahavad nende firmasse tööle tulla ka noored inimesed ja tööpuuduse üle nad ei kurda.

"Väga väike protsent on inimesi, kes tahaksid ära minna ja tööjõu probleemi meil väga ei ole. Meil on meistrid, kes saavad pärast öelda, et nemad panid sellele klaveri kõlalaua või vormisid need keeled ja see on väga eriline käsitöö, mida ka töötajad naudivad," ütles Laul.

Läbikukkumine avas silmad

Ettevõtluspäeval kõnelenud UpSteam Eesti OÜ juhatuse liige Martin Kristerson kinnitas, et on juba lapsest peale unistanud suurte asjade tegemisest.

"Ma kuulasin aga mingil hetkel oma ema ja tema soovitas mulle kandideerida juurasse. Ma tahtsin ema soovitusel väga juurat minna õppima. Kooli sisseastumiskatsetel jäin aga napilt lävendi alla ja sellel hetkel sain aru, et tegelikult olen kogu aeg igatsenud õppida ärindust," selgitas Kristerson.

Kristersoni sõnul sai ta aru, et et suudab nii palju rohkem ära teha ettevõtjana, sest ettevõtja haare on piiritu.

"Loomulikult põrkusin ma kohe selle vastu, et mul ei olnud tegelikut korralikku äriideed. Ameerikas raamatuid müües nägin korraga, et minu kõrvale peseb keegi survepesuga autot ja ma mõtlesin, et miks seda kogu aeg ei tehta, miks see pole tavaline. Sealt sai minu äriidee ka alguse," selgitas Kristerson.

Head kaaslased aitavad ideed teoks teha

Kui idee oli leitud, sai ta aga aru, et üksinda ei suuda ta seda ellu viia.

"Koostööpakkumisega läksin ma oma raamatumüügi sõprade juurde. Nemad olid need, keda ma väga hindasin ja küsisin kohe neilt, et kas nad tahaksite minuga koos seda teha, ja üllataval kombel, nad olid nõus," selgitas Kristerson.

Raha kaotamisest saab üle

Tallinna Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul on tema ettevõtja teel olnud nii palju tagasilööke, et ette ei jõua lugeda. "Minu viimane ämber oli siis, kui ma üritasin Aasias äri teha. Suures Hiinas riigis on ikka väga raske oma raha taga otsida," ütles Riisalu.

Riisalu sõnul on aga oluline aru saada, et kui kaotatakse vaid raha, saab alati uuesti alustada. "Kui tea kaotate vaid raha, siis on kõik hästi, tuleb vaid tolm maha raputada ja leida uus äriidee," ütles Riisalu.

Riisalu sõnul on tema põlvkonna edulood olnud pigem seotud Eestiga, sest muud maailma üheksakümnendate alguses Eesti ettevõtja veel ei kõnetanud.

Ka Kristenseni sõnul on nemad mõelnud oma firmaga kohe algusest peale välismaa turule laienemisele.

Ettevõtja on oma aja peremees

Põhjus, miks inimene peaks olema motiveeritud oma ettevõtlusega alustama, on Riisalu sõnul lihtne. Siis saab olla oma aja peremees ja mitte nühkida palgatööl hommikust õhtuni.

"Mulle meeldib see, et lähen kella kümneks tööle, mitte kella kaheksaks, sest siis ma olen ka produktiivsem," selgitas Riisalu.

OÜ Marat juhatuse liikme Martin Saksi sõnul küsisid tema tuttavad Marati sünni algusaastatel, et miks sul seda teha on vaja? "Kunagi ei saa seda loota, et inimesed usuksid ja saaksid sinu visioonist aru," lisas Saks.

Saks arvas kunagi kindlalt, et Marati bränd on nii rikutud, et sellest ei saa midagi luua. "Täna ma näen, et ka tänaval kannavad noored Marati pusa. Eesti turg on küll väike, aga me saame hakkama," selgitas Saks.

Tänaseks on Marat Saksa sõnul oma edasimüüjate hulka kasvatanud 25ni ja kasvab ainult edasi.

Marat toodab oma tooteid aga Valgevenes, sest Eesti õmbleja tahab saada kõrgemat palka. "Ükski õmbleja ei tule Eestis enam tööle 700 euroga ja kõik tahavad saada vähemalt 1000 eurot kätte. Enam kahjuks ei taha inimesed ka selle raha eest rutiinset tööd teha, tänapäeva maailm on muutunud," ütles Saks.

 

Laadimine...Laadimine...