Europarlament: Venemaad ei saa enam strateegiliseks partneriks pidada

Venemaa ei ole enam Euroopa Liidu strateegiline partner ja 1994. aastal alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepe vajab ülevaatamist, seisis Euroopa Parlamendi Strasbourgis täiskogu istungil vastu võetud otsuses.

Pilt: Scanpix/ Venemaa president Vladimir Putin

Europarlament: Venemaad ei saa enam strateegiliseks partneriks pidada (2)

Toimetaja: Moonika Tuul

Venemaa ei ole enam Euroopa Liidu strateegiline partner ja 1994. aastal alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepe vajab ülevaatamist, seisis Euroopa Parlamendi Strasbourgis täiskogu istungil vastu võetud otsuses.

Otsuse poolt hääletas 402, vastu 163 ja erapooletuks jäi 89 saadikut, vahendas BNS.

Mais tegevuse lõpetav koosseis kutsus EL-i üles "hindama kriitiliselt ümber oma suhted Venemaaga" ja põhjendas oma järeldust sellega, et nii Vene riigi sise- kui välispoliitika on praeguseks vastuolus EL-i aluspõhimõtetega.

Suurimat pahameelt tekitas parlamendis Venemaa Ukraina-vastane tegevus alates 2014. aastast ning kogu leidis, et "praegustel asjaoludel ei saa Venemaad enam pidada strateegiliseks partneriks, sest partnerlus- ja koostööleppe 2. artiklis sedastatud põhimõtteist enam kinni ei peeta ja see leping tuleb üle vaadata".

"Ükskõik milline EL-Venemaa suhete alusdokument peab rajanema rahvusvahelise õiguse, Helsingi lõppakti, demokraatia, inimõiguste ja õiguse ülimuslikkuse põhimõtete täielikul järgimisel, samuti võimaldama arutada üleilmseid muresid, maailma asjade korraldamist ja rahvusvaheliste reeglite täitmist, eriti mis puutub Euroopa ilmakorda, julgeolekut Euroopa naabruskonnas ja Lääne-Balkanil," seisis otsuses.

Venemaa ei täida täielikult Minski leppeid

"EL ei saa arutada järkjärgulist naasmist tavapärase praktika jätkamise põhimõtete juurde, kuni Venemaa ei täida täielikult Minski leppeid ega taasta Ukraina terviklikkust," rõhutati otsuses.

Kõrvu Ukrainaga esitasid saadikud Venemaale pika nimekirja etteheiteid. Seda süüdistati EL-i püsikindlust õõnestavates väärteabekampaaniates ja küberrünnakutes, sidemetes EL-i paremäärmuslike ja rahvuspopulistlike erakondade ja valitsustega, nt Ungaris, Makedoonia nimevaidluse lahendamise takistamises, sekkumises Brexiti rahvahääletusse, sh selle seadusvastast rahastamist ning EL-i riikide iseseisvust õõnestavas rahapesus.

Parlamendi liikmed olid "sügavalt mures selle üle, et Venemaa ärpleb sedavõrd avalikult oma relvajõududega, ähvardab teisi riike ning näitab soovi ja võimet kasutada sõjajõudu tegelikes lahingutes muude riikide vastu, sh kasutada esimesena tuumarelva, millest president Putin rääkis 2018. aastal".

Parlament oli mures "Aasovi mere, Musta mere piirkonna ja Kaliningradi oblasti militariseerimise pärast, samuti Läänemeremaade territoriaalvetesse korduva tungimise pärast". See kinnitas "vaieldamatut toetust Gruusia iseseisvusele ja terviklikkusele ja nõudis Venemaalt selle ala okupeerimise lõpetamist".

Inimõiguste ja sõnavabaduse olukord on kehv

Venemaa sisepoliitikast rääkides väljendasid saadikud muret inimõiguste olukorra märgatava halvenemise pärast ning kritiseerisid "laialt levinud ja põhjendamatuid" piiranguid arvamus- ja ühinemisvabadusele ning rahumeelsetele kogunemistele. Saadikud osutasid meediavabaduse piirangutele ning inimõiguslaste, aktivistide, poliitiliste vastaste ja valitsusega mittenõustujate tagakiusamisele.

"Selle taustas ei ole ei kohta, ruumi ega aega uuteks suurteks algatusteks," rõhutas Euroopa Parlament.

Samas pidasid saadikud tähtsaks lõdvendada praegusi pingeid suhtes Venemaaga, teha sellega koostööd ja pidada nõu, et vähendada vääritimõistmise ja -tõlgendamise ohtu, kuid soovitas EL-il seejuures selgelt sõnastada oma ootused Venemaale.

Parlament kinnitas oma toetust EL-i Venemaa-poliitika viiele põhimõttele ja kutsus üles ka edaspidi arendama nn valikulise koostöö põhimõtet. See soovitas samuti keskenduda Lähis-Ida, Põhja-Aafrika, Põhjala ja Arktika piirkonna küsimustele.

Parlamendiliikmete arvates võib teha koostööd samuti terrori- ja vägivaldse äärmusluse tõrjes, massihävitusrelvade leviku takistamisel, relvastuskontrollis, kübervaldkonna strateegilises püsikindluses, võitluses organiseeritud kuritegevusega, rände ja kliimamuutustega, sh Iraani tuumaleppe ühises kaitsmises ja Süüria sõja lõpetamises.

Nord Stream 2 on vastuolus EL-i strateegiliste huvidega

Tunnistades, et ennustatavas tulevikus jääb EL Venemaa suurimaks kaubanduspartneriks, leidsid parlamendisaadikud, et Nord Stream 2 on vastuolus EL-i strateegiliste huvidega ja selle ehitamine tuleb peatada.

Parlament rõhutas Venemaa ja EL-i kodanike, sh kodanikuühiskonna aktivistide, ajakirjanike ja teadlaste sidemete poliitilise ja rahasise toetamise vajadust. See kutsus EL-i liikmesriike üles andma pikaajalisi viisasid inimõiguslastele ja nende pereliikmetele ning suurendama ajakirjanike-, kultuuri- ja teadus- ning noortevahetuse rahastamist.

Saadikud arvasid, et "EL-i reaktsioon Vene kihutustöö- ja väärteabekampaaniatele ei olnud piisav ja seda tuleb tugevdada, eriti 2019. aasta mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste künnisel".

Otsus on soovituslik ega ole EL-i täitevvõimule kohustuslik.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...