Eurostat: CO2-heitmete kasvu poolest oli Eesti EL-is teisel kohal

Eurostati hinnangul kasvas Euroopa Liidu riikide koondarvestuses (EL) süsinikuheide eelmise aastaga 1,8 protsenti – suurimad panustajad heitmekasvu olid seejuures Malta 12,8 protsendiga ja Eesti 11,3 protsendiga, samas kui Lätis ja Soomes CO2-emissioon hoopis vähenes, vahendab Presseportal.de.

Pilt: Scanpix

Eurostat: CO2-heitmete kasvu poolest oli Eesti EL-is teisel kohal

Eurostati hinnangul kasvas Euroopa Liidu riikide koondarvestuses (EL) süsinikuheide eelmise aastaga 1,8 protsenti – suurimad panustajad heitmekasvu olid seejuures Malta 12,8 protsendiga ja Eesti 11,3 protsendiga, samas kui Lätis ja Soomes CO2-emissioon hoopis vähenes, vahendab Presseportal.de.

Eurostati hinnangul tõusis CO2-heitmete hulk eelmisel aastal suuremas osas EL-i liikmesriikidest. Malta 12,8-protsendisele ja Eesti 11,3-protsendisele kasvule järgnesid pingereas Bulgaaria 8,3-protsendise, Hispaania 7,4-protsendise ja Portugal 7,3-protsendise kasvuga. CO2-heitmete hulk aga hoopis vähenes Soomes, ja seda 5,9 protsendi võrra, Ühendkuningriigis 3,2 protsendi võrra, Iirimaal 2,9, Belgias 2,4, Lätis 0,7 ja Saksamaal 0,2 protsendi võrra. Saksamaa CO2-heitmete maht moodustas EL-i kogumahust seejuures 23 protsenti, vahendas BNS.

Süsinikheide annab 80 protsenti EL-i kasvuhoonegaasidest ning mängib globaalsel soojenemisel olulist rolli. Saastet suurendavad nii kliimatingimused, majanduskasv, rahvaarv, liiklustihedus ja tööstussektor. Iga riigi CO2-heitmete mahtu mõjutab ka fossiilpõhiste energiatoodete sisse- ja väljavedu. Näiteks järgneb söe importimisele ka emissioonimahu suurenemine. Samas muudab elektriimport vaid lähte-, mitte sihtriigi heitmetaset.

Laadimine...Laadimine...