Finantsinspektsioon: Skandinaavia pangad parkisid idasuunalise äri teadlikult siia piirkonda

Finantsinpektsioon on Eestis rahapesu riske oluliselt vähendanud, rääkis FI juhatuse liige Andre Nõmm. Samas tõdes ta, et Skandinaavia pangad on oma idasuunalise äri teadlikult toonud Baltimaadesse. "Kui me menetlesime Danske panka, siis maksimaalne karistusmäär oli 32 000 eurot. Euroopas ulatuvad trahvid sadadest miljonitest miljarditeni," tõi ta välja vajaduse muuta Eesti seadusi. "Kui pank rahapesukaasusega õõnestab finantssektorit, siis ühiskond peab selle raha tagasi võitma."

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Finantsinspektsioon: Skandinaavia pangad parkisid idasuunalise äri teadlikult siia piirkonda (2)

Toimetaja: Moonika Tuul

Finantsinpektsioon on Eestis rahapesu riske oluliselt vähendanud, rääkis FI juhatuse liige Andre Nõmm. Samas tõdes ta, et Skandinaavia pangad on oma idasuunalise äri teadlikult toonud Baltimaadesse. "Kui me menetlesime Danske panka, siis maksimaalne karistusmäär oli 32 000 eurot. Euroopas ulatuvad trahvid sadadest miljonitest miljarditeni," tõi ta välja vajaduse muuta Eesti seadusi. "Kui pank rahapesukaasusega õõnestab finantssektorit, siis ühiskond peab selle raha tagasi võitma."

Finantsinspektsioon viis 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses kõikides Eestis tegutsevates pankades ja Eestis tegutsevate välisriigi pankade filiaalides läbi erakorralised rahapesu tõkestamise alased kontrollid.​

Viimaseid rahapesukahtlusi kommenteerides tõi Nõmm välja, et idasuunaline pangandus on olnud ülekate ühest ruumi teise minemisel. "See puudutab Eesti majanduskeskkonda ja ettevõtete tegevust. Pangad ei ole sellest isoleeritud. Ei ole ka saladus, et Skandinaavia pangad on oma idasuunalise äri parkinud Baltimaadesse, sh Eestisse."

Eesti finantsinspektsioonil jäävad üksi käed lühikeseks

Kuna rahapesu toimub eri riikide vahel, mainis Nõmm vajadust luua Euroopa ühtne järelevalveasutus. "Nägime ka Danske kaasuses, et need tehingud ületavad piire ja puudutavaid paljusid Euroopa Liidu maid."

Nõmm nentis, et Eestis on rahapesu eest määratud trahvid äärmiselt väikesed. "Kui me menetlesime Danske panka, siis maksimaalne karistusmäär oli 32 000 eurot. Euroopas ulatuvad trahvid sadadest miljonitest miljarditeni," tõi ta välja vajaduse muuta Eesti seadusi. "Kui pank rahapesukaasusega õõnestab finantssektorit, siis ühiskond peab selle raha tagasi võitma. Meil Eestis sellist võimalust hetkel ei ole. See on halb valik."

Samuti tõi ta välja asjaolu, et rahapesukahtluse tõendamiskoormus on hetkel asetatud järelevalveasutustele. "Pankasid peab olema lihtsam karistada."

Lisaks peab looma nn vilepuhujatele paremad tingimused. "Viimased kaasused on näidanud selgelt seda, et turuosaliste töötajad soovivad finantsinspektsiooniga rääkida."

Finantsinspektsioon kontrollis kokku 16 pangas hoolsusmeetmete rakendamist ehk panga vastupanuvõimet rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele. Kontrolli käigus hinnati, kuidas pank tuvastab oma äritegevusega seotud riske, milline on panga võetav risk (riskiisu, äristrateegia), kuidas peegelduvad sellele panga kontrollisüsteemid ning milline on panga kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis. Seitsmes riskipõhiselt valitud pangas viidi läbi kohtumised ka tippjuhtide ja rahapesu tõkestamise eest vastutavate isikutega.

Rahapesu riskid on vähenenud
 
Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk ei ohusta ning 2019. aastal keskendutakse teenuste osutamisel enamjaolt kohalikele (või sellega seost omavatele) äri- ja eraklientidele. Finantsinspektsioon jätkab tööd üksikute kõrgemate riskiallikatega.
 
Eesti pangad on viimastel aastatel oluliselt parandanud oma riskikontrolli ja vähendanud riske eelkõige väga kõrge riskiga klientide segmendis. "Aastatetagust pärandit ei saa küll olematuks teha, kuid Finantsinspektsiooni viimase viie aasta pingutuste ja pankade äristrateegiate muutmise tulemusel on Eesti finantssüsteemis rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid oluliselt vähenenud, samuti on märkimisväärselt paranenud pankade vastupanuvõime olemasolevatele riskidele," rääkis Nõmm.

Mitteresidentide osakaal on vähenenud
 
Üks riske iseloomustav mõõdik panganduses on mitteresidentide hoiuste osakaal, eelkõige kõrge riskiga mitteresidendid, kel üldjuhul puudub Eesti majanduskeskkonnaga igasugune seos ja/või kes omakorda tegutsevad kõrge riskiga jurisdiktsioonides. Mitteresidentide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendini (2018. aasta lõpu andmetel), sealjuures on see vähenenud eelkõige väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt 8,50 protsendilt 0,46 protsendini.

Joonis.png

Rahapesualane järelevalve on pidev, ka kõnealune kontroll eeldab konkreetsetes pankades erinevaid jätkutegevusi. 

Eesti ei ole koht hämaraks panganduseks.

"Meie sõnum pankade juhtidele on ühene: Eesti ei ole koht hämaraks panganduseks. Finantsinspektsioon on rõhutanud pangajuhtidele, et kontrollisüsteemid peavad toimima riskipõhiselt, täpselt ja targalt, mis tähendab, et rohkem ressurssi tuleb rakendada just tavapärasemast kõrgema riskiga olukordadele. Üle ei pea reageerima madala riskiga tavakliendi puhul," lisas Nõmm.
 
Finantsinspektsioon panustab oluliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise reeglite selgitamisse. Finantsinspektsioon avaldas hiljuti uue järelevalvepoliitika ja töötas välja uue põhjaliku juhendi "Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks"*, mis jõustus 1. märtsil 2019.

Juhend aitab riske näha
 
Finantsinspektsiooni juhend annab finantsvahendajatele uue selge raamistiku rahapesualaste riskide juhtimiseks, et Eesti finantssektorit ei kasutataks ära rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Juhend abistab esimest korda finantsvahendajaid selles osa, kuidas ära tunda riske, nende olemust ja kuidas analüüsida nendega kaasnevaid ohte. Esimest korda on juhendis kirjas ka rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid ja meetodid, mis kehtivad just Eestis. Juhendi koostamisele eelnes parimate rahvusvaheliste praktikate ja standardite kogumine, samuti Eesti panku ohustavate tegurite (tüüptunnuste) analüüs ja Finantsinspektsiooni ajaloolise praktika kogumine, mis koondati terviklikult uude juhendisse.
 
Finantsinspektsiooni hinnangul, arvestades meie ohuhinnangut, peavad pangad näitama kõrgendatud hoolsust eelkõige selliste mitteresidentide teenindamisel, kel puudub Eesti majandus- ja ärikeskkonnaga igasugune seos, või muude finantseerimisasutuste (nt makseasutused) teenindamisel, kes omakorda teenindavad ülalnimetatud kõrge riskiga kliente. Lisaks näeb Finantsinspektsioon uue ohuallikana virtuaalvääringu teenuse osutajaid, mis eeldab pankadelt erilist ettevaatlikkust.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...