FOTOD! Peep Peterson alampalga 500-eurosest leppest: tõus on loodetust kesisem

"Alampalk tõuseb vaid ligikaudu 7 protsenti ja see tulemus on loodetust kesisem," tõdes Peterson. "Kesisem kui eelmisel viiel aastal, kui saime igal aastal tõsta alampalka 10 protsenti." Tööandjad alustasid sellest, et nad ei tõsta alampalka üldse, rääkis Peterson, kuid majandusminister Kadri Simsoni sekkumise järel olid nõus tulema 500 euroni. "Meie poolt eesmärgiks seatud 650 euro üle tõsiseks aruteluks ei läinudki."

Pilt: Svetlana Aleksejeva/ vasakul Peep Peterson, paremal Toomas Tamsar

FOTOD! Peep Peterson alampalga 500-eurosest leppest: tõus on loodetust kesisem (2)

"Alampalk tõuseb vaid ligikaudu 7 protsenti ja see tulemus on loodetust kesisem," tõdes Peterson. "Kesisem kui eelmisel viiel aastal, kui saime igal aastal tõsta alampalka 10 protsenti." Tööandjad alustasid sellest, et nad ei tõsta alampalka üldse, rääkis Peterson, kuid majandusminister Kadri Simsoni sekkumise järel olid nõus tulema 500 euroni. "Meie poolt eesmärgiks seatud 650 euro üle tõsiseks aruteluks ei läinudki."

19images

Tööandjate ja ametiühingute esindajad allkirjastasid leppe alampalga tõstmise kohta uuest aastast 500 euroni. Leppele kirjutasid alla Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar ja Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

Kas tõus 30 eurot aastas on piisav?

"Alampalk tõuseb vaid ligikaudu 7 protsenti ja see tulemus on loodetust kesisem," tõdes Peterson. "Kesisem kui eelmisel viiel aastal, kui saime igal aastal tõsta alampalka 10 protsenti."

Tööandjad tuginesid eelmise aasta kinnitatud majandustulemustele, rääkis Peterson ja lisas, et viimase paari kvartali paremad majandustulemused ei olnud nende jaoks piisav argument. Tööandjate väitel on nad kaotanud palju kasumit palkade tõusu tõttu ja ei ole seetõttu nõus ühegi meetodiga palgarallile kaasa aitama.

"Tööandjad alustasid sellest, et nad ei tõsta alampalka üldse, kuid majandusminister Kadri Simsoni sekkumise järel olid nõus tulema 500 euroni. Meie poolt eesmärgiks seatud 650 euro üle tõsiseks aruteluks ei läinudki," sõnas Peterson. "Järgmisel aastal tuleb meil läbirääkimistel väga tõsiselt kaaluda, mida teha ja kas 30-eurone tõus saab olla eesmärk. Tööandjate hirm on see, et alampalga üle otsustamine läheb üldse nende käest ära. Võib-olla saame sellega tööandjaid läbirääkimistel tulevikus survestada."

Toomas Tamsar ütles, et oluline ei ole mitte alampalga tõusu täpne number, vaid see, et suudeti kokku leppida põhimõtetes, millest nad lähtuvad alampalga arvestamisel.

"Me otsustasime lähtuda alampalga määramisel tööviljakusest ja alampalga tõus protsentides hakkab tulevikus olema võrdne kahekordse tööviljakuse kasvuga. See on väga sisuline kokkulepe. Ametiühingute soovitud 650 eurot oli nende esialgne ettepanek, läbirääkimised on aga läbirääkimised," rääkis Tamsar.

Tamsar: alampalk pole seotud majanduskasvuga

Tamsari sõnul pole alampalga tõusul mingit seost majanduse kasvuga. "Raha ei tule ju seina seest, raha tuleb majandusest. Mõne ettevõtja jaoks võib olla praegune alampalga piir kõrge, teise jaoks pole see piir oluline. On ju ettevõtteid, mille jaoks alampalga piir pole oluline, sest nad maksavad nagunii palju kõrgemat palka. Samas on maapiirkondades olukord, kus praegune alampalga piir on juba kriitiline. Kui sealt edasi minna, siis ühel hetkel jäävad madalapalgalised inimesed üldse ilma tööta."

Uue kokkuleppe alusel tõuseks 1. jaanuarist tunnitasu alammäär 2,97 euroni tunnis ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 euroni. Lisaks lepivad osapooled kokku edasise miinimumpalga tõstmise metoodikas aastani 2022.

Kokkuleppe kohaselt tõuseks töötasu alammäär kahekordses prognoositud tööviljakuse kasvu tempos, kuid mitte kiiremini kui kahekordses reaalse majanduskasvu prognoosist.

Samuti ei saa töötasualammäär langeda allapoole 40 protsenti keskmisest prognoositavast brutokuupalgast.

Töötasu alammääras võidakse erakorraliselt kokku leppida eelnimetatud punkte arvestamata juhul, kui keskmine kuupalk peaks kasvama kiiremini kahekordsest reaalsest majanduskasvust või kui majandus on neljal järjestikusel kvartalil kahanenud.

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbirääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...