Hansson: uus valitsus ei tohiks valimislubadusi katta maksutõusudega

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peaks uus valitsus pakkuma nii ettevõtetele kui ka inimestele kindlust ja selgust, ning seejures ei tohiks valitsus võtta laenu ega katta valimislubadusi ootamatute maksutõusude arvelt.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Hansson: uus valitsus ei tohiks valimislubadusi katta maksutõusudega

Toimetaja: Moonika Tuul

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul peaks uus valitsus pakkuma nii ettevõtetele kui ka inimestele kindlust ja selgust, ning seejures ei tohiks valitsus võtta laenu ega katta valimislubadusi ootamatute maksutõusude arvelt.

Keskpanga presidendi sõnul peab uus valitsuskoalitsioon arvesse võtma, et ühiskond ootab stabiilset maksukeskkonda ja etteaimatavat majanduspoliitikat arvatavasti rohkem kui varem, vahnedas BNS Postimeest. "Ebakindlus tuleviku suhtes on suurenenud. Riigi roll on sellisel ajal pakkuda tuge ja majandust tasakaalustada, seda aga saab praegu teha kõige paremini riigieelarve struktuurses tasakaalus hoidmisega," kirjutas ta Postimehes ilmunud arvamusloos.

Seejuures loodab Hansson, et valijatele antud lubaduste täitmiseks ei otsita riigieelarve koostamisel lahendust mõnest ootamatust maksutõusust. Tema arvates peaks valitsus ettevõtetele ja inimestele pakkuma ennekõike stabiilsust, sest stabiilselt kasvavas majanduses leiavad Eesti Panga presidendi sõnul nii inimesed kui ka kapital endale parima koha ja see annab riigile pikemas perspektiivis tugeva arengueelise.

Maksude laekumine väheneb

Kui viimasel valitsuskoalitsioonil oli Hanssoni hinnangul üllaltki lihtne panna kokku kõiki osapooli rahuldav eelarve, sest iga aasta tõi möödunuga võrreldes suurema maksulaekumise, siis järgmistel aastatel raugeb tema sõnul maksutulu kasv silmanähtavalt. "Kui uus valitsus suurendab kulusid samas tempos nagu eelmine, siis rikume nii riigirahanduse tervise kui ka Eesti majanduse konkurentsivõime, ja paneme Eesti inimeste palgakasvu aastateks löögi alla," märkis keskpanga president.

"Eestile majandusprognoose koostanud asutused, nende seas ka Eesti Pank, on rõhutanud, et majanduskasv aeglustub. See võib jätta mulje, et käes on kehvemad ajad ja et erasektor vajab riigi tuge, kuid see on väär tõlgendus. Prognooside kohaselt on majandus lähiaastatelgi keskmisest paremas seisus – tööpuudus püsib veel mõnda aega tavapärasest väiksem, tööturul on aktiivseid inimesi rohkem kui varem, intressimäärad on madalamad, kui oleme minevikus harjunud nägema. See kõik näitab, et majanduse kõrgseis jätkub," lisas ta.

Hanssoni sõnul tuleb selleks, et eelarvepoliitika tasakaalustaks Eesti majandust sihtida eelarve struktuurset tasakaalu. "Teisiti öeldes peab riik tegema kulutusi sellises mahus, mis vastavad normaaloludes laekuva tulu suurusele. Kõrvale tuleb panna summad, mis laekuvad tänu üle ootuste hästi kuumavale tööturule, tavapärasest kiiremini kasvavale tarbimisele või mõnele muule põhjusele. Kui sellisel ajal kogu tulu ära kulutada või lasta eelarve puudujääki, siis jätame riigi ilma võimalusest pakkuda eelarvereegleid rikkumata tuge majandusele just siis, kui selleks on vajadus," selgitas ta.

Võla kasvatamist ei poolda

Eesti Panga president lisas, et suur osa valimisteaegsest eelarvearutelust keskendus sellele, kas väike riigivõlg õigustab avalike kulutuste suurendamist. "Tõsi, isegi kui Eesti võtaks suuri laene, oleksime ühe väiksema võlakoormaga riik terves Euroopas. Võla suurendamine aga tähendab puudujäägis eelarvet, ja viimane omakorda, et riik annab lisaraha süstides majandusele hoogu juurde. Aga kui hoog on selletagi suur, on peamiselt tagajärjeks kiirenev hinnakasv," lausus ta.

Hanssoni sõnul on Eesti majandus lähiaastatel endiselt tavapärasest paremas seisus ning kui valitsus kulutaks nüüd laenatud raha, soodustaks see tema arvates edasi palgarallit, töötaks vastu ettevõtete kasumlikkuse taastumisele ja kahjustaks lõpuks majanduse konkurentsivõimet.

"Soome hiljutine kogemus näitas, et kui kadus konkurentsivõime, ei kasvanud ka inimeste palgad enam mitme aasta jooksul. Laenata on mõistlik ajal, kui majanduses on surutis ja riigi varem kogutud varud on otsakorral," lisas Eesti Panga president.

Laadimine...Laadimine...