Hea elu on pannud eestlased vähem tööle

Eesti Panga ökonomistid tõid keskpanga tööturu ülevaates välja, et eelmise aasta palgakasv oli suurem kui tootlikkuse kasv. Sellest tulenevalt on tootmine Eestis muutunud kallimaks, mis omakorda võib tulevikus vähendada Eesti atraktiivsust kuna töötlev tööstus konkureerib teiste maade tööstusega.

Pilt: Scanpix
Majandus Eesti

Hea elu on pannud eestlased vähem tööle (2)

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Eesti Panga ökonomistid tõid keskpanga tööturu ülevaates välja, et eelmise aasta palgakasv oli suurem kui tootlikkuse kasv. Sellest tulenevalt on tootmine Eestis muutunud kallimaks, mis omakorda võib tulevikus vähendada Eesti atraktiivsust kuna töötlev tööstus konkureerib teiste maade tööstusega.

Keskpanga ökonomistid Orsolya Soosaar ütles tööturu ülevaadet tutvustades, et kui vaadata majandusharude lõikes, siis enim on mõjutatud töötlev tööstus, mis oli oma majandustulemustega siiski suhteliselt heas proportsioonis. "Enamikus teistes Euroopa riikides on tööturg juba nii kuumenenud, et tööjõu kulud ületavad tootlikust, seetõttu Eesti töötlev tööstus on ikkagi konkurentsivõimeline võrreldes teiste maadega," rääkis Soosaar.

Kommenteerides majanduskasvu, mis oli eelmine aasta üllatuslikult üle nelja protsendi, sõnas Soosaar, et palgakasv on kiirenenud rohkem kui majanduskasv jooksevhindades. "Seega palkade osakaal SKP suurenes ja kapitalitulu vähenes," selgitas Soosaar. "Oleme möödunud oma palgataseme poolest Ida-Euroopa riikidest ja jõudnud järele osadele vana Euroopa riikidele nagu Portugal."

Võõrtööjõu abil

Tööturu palkade tõusu arvestades on Eesti ehitussektoris toimuv keskpanga ökonomistide sõnul suhteliselt volatiilne - sektoris suurenes toodang sama palju kui oli töötajatele väljamakstav palgafond.

"Majanduse palgakiirenduse taga oli suuresti haridusesektor ja meditsiinivaldkond,“ tõi muutustest rääkides Soosaar välja. „Samas tasub rõhutada, et haridusesektori palkade tõus on valitsuse pikaajaline plaan. Võrreldes teiste enamike EL riikidega on selles sektoris ikkagi palgad madalamad," lisas ta.

Tööturu ülevaates selgus, et kuna ettevõtted on saanud juurde tööjõudu välismaalt, on see aidanud ohjata palgakasvu. "Tööjõu nappus paneb ettevõtteid järjest enam kasutama võõrtööjõudu, et komplekteerida piisav meeskond äritegevuseks," toonitas Soosaar.

Tööjõu pakkumine juba teist aastat järjest suurenes vöörtööliste arvelt, kusjuures pikaajaline sisseränne oli suurem kui väljaränne. Viimastel aastatel on tööjõu osalemise määr kasvanud, kuid eelmisel aastal see peatus. Mis on aga igati ootuspärane, sest Eestis on see protsent isegi kõrge.

Ökonomist Katri Urke lisas, et kui vaadata tööhõive arengut Eesti alalise elanike seas, siis kasv pidurdus, sest vaba tööjõudu on jäänud aina vähemaks. Sellest tulenevalt tööpuudus jätkas langust, olles madalaima määraga, veidi alla 5%.

Parem elu, vähem töötamist

Soosaar selgitas, et ühe hõivatu töötundide arv kahanes tööjõu-uuringu andmetel teisel poolaastal 3,6 protsendini. Kui vaadata ühe hõivatu töötundide arvu poolaastas, siis on see väiksem kui aasta varem.

Täistööajaga töötamine on vähenenud, samas kui osalise tööajaga töötamine on vastukaaluks suurenenud. Ta tõi välja, et Eesti elatustase on tõusnud ja seega töötakse vähem kui varem. Andmete statistikat võib mõjutada ka see, et inimesed võtavad varasemast rohkem puhkust, mida võis mõjutada ka tööjõuseadus, kus varasemalt aegus puhkus 4 aastaga aga nüüd on need ajad tublisti vähenenud.

 „Mida suurem on elatustase, seda vähem tuleb töötunde töötaja kohta. Rikkamaks saades saavad inimesed endale lubada rohkem vaba aega, see tendents on levinud ka mujal riikides,“ selgitas Soosaar.

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...