Indrek Neivelt: uue seadusega jäävad pensionifondide tasud Eestis ikka kõrgemaks kui Rootsis

Eelnõu esitaja rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas võiks arvutada liitintressi ja ka teistele riigikogu liikmetele näidata, kui palju nad selle eelnõuga pensionipõlves kaotavad, toob ettevõtja Indrek Neivelt välja, et Rootsis maksab pensionifondi haldamine 0,1 või 0,2 protsenti, siis Eestis hakkab see olema kuni 1,2%.

Pilt: Scanpix

Indrek Neivelt: uue seadusega jäävad pensionifondide tasud Eestis ikka kõrgemaks kui Rootsis

Toimetaja: Moonika Tuul

Eelnõu esitaja rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas võiks arvutada liitintressi ja ka teistele riigikogu liikmetele näidata, kui palju nad selle eelnõuga pensionipõlves kaotavad, toob ettevõtja Indrek Neivelt välja, et Rootsis maksab pensionifondi haldamine 0,1 või 0,2 protsenti, siis Eestis hakkab see olema kuni 1,2%.

Investeerimisfondide seadus eelnõu järgi alandatakse maksimaalset baasvalitsemistasu määra 1.2 protsendini, märgib ettevõtja ja tulundusühistu Tuleva asutaja Indrek Neivelt oma blogis.

"Aga vastatud ei ole ühele ja peamisele küsimusele: kui näiteks Rootsis maksab fondi haldamine 0.1 või 0.2 protsenti ja meil näiteks 0.9protsenti, siis kuidas saame meie samasugust pensioni saada kui rootslane? Kas ja kuidas on võimalik, et peale uue seaduse kehtestamist hakkavad meie pensionifondid enne tasude maha võtmist teenima 0.5-0.8 % aastas rohkem kui keskmine Rootsi pensionifond teenib? Ja nii igal aastal. Kas keegi riigikogu saalis istujatest usub seda? Ilmselt mitte. Ehk me programmeerime oma seadusesse sisse selle, et vaatamata samasuurtele maksetele jääb meie pension oluliselt madalamaks näiteks Rootsi omast."

"Rootsis on pankade pensionifondide tasumäär alates 0.2  protsendist aastas. Meie keskmine tasumäär on 2018. aastal on üks protsent. Rootsis on lisaks pankade pensionifondidele näiteks ka riiklik pensionifond ja seal on fondi haldamise tasu 0.1 protsenti. Jah. 0.1protsenti."

Neivelt hinnangul oleks Eestis kõrgem haldustasu põhjendatud vaid siis, kui fondide tootlus oleks ka kõrgem ja see sõltuks Eesti kõrgemast majanduskasvust võrreldes muu maailmaga, kuid nii see ei ole. "Oleme oma raha väljapoole Eestit investeerinud ning ei ole põhjust arvata, et meie fondihaldurid on suurel maailmaturul teistest osavamad."

"Ehk selleks, et saada rootslastega samaväärset pensioni, ei tohiks meie tasud olla kõrgemad kui Rootsis pensioniks kogujal."

Neivelt toob välja, et Rootsi keskmine netopalk on kolm korda Eesti omast suurem. Nominaalne SKT inimese kohta on suurem ainult kaks ja pool korda. Ja arvestades ostujõud, siis 1.6 korda. See vahe ei ole enam üldse nii suur ja Eesti elatustaseme tõusu üle võib uhke olla.

Neivelt lisab, et rootslased võrdleva riikliku pensionifondi materjalides fondi tootlust palgakasvuga. "See on sama, mida räägib Kristjan Järvan. Minu arvates peaks ka meie fondide esitlusmaterjalide juures olema tootluse võrdlus palgakasvuga. Saaksime kohe aru, kas II sambal on mõtet või mitte."

"Vaatan, et eelnõu esitaja on rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas. Hr. Rõivas on lõpetanud Tallinna Reaalkooli ja oskab kindlasti liitintressi arvutada. Ta võiks ka teistele riigikogu liikmetele näidata, kui palju nad selle eelnõuga pensionipõlves kaotavad. Ehk kui palju oleks meie riigikoguliikme pension suurem, kui ta korjaks raha mitte Eesti, vaid Rootsi pensionifondi. Näiteks sama panga pensionifondi Rootsis. Aluseks võiks võtta näiteks sama fondi tootluse juures tasude erinevus pool protsenti.  Seni on see teatavasti olnud üle ühe protsendi. Rääkimata rootslaste kõrgemast varade tootlusest."

Neivelt lisab, et seaduseelnõu on küll parem kui olemasolev seadus, aga see on praak, sest ei võimalda koguda sama suurte maksete juures sama suurt pensioni kui meie naaberriikides on võimalik.

"Meie süsteem vajab palju suuremat muutust. On see ainult kohustuslik I sammas ja pensioniks kogumise vabatahtlikuks muutmine või näiteks ühe riikliku fondi loomine, kus on minimaalne tasu määr. Näiteks 0.2 protsenti. Juhul kui teise sambaga jätkata, tuleb võtta eesmärgiks, et tootlus on suurem kui palgakasv."

Laadimine...Laadimine...