IRIS PETTAI ALAMPALGA TÕUSUST: 30-40 eurot aastas ei vähenda palgavaesust

"Arvan, et läbirääkimiste tulemustega rahul ei saa olla. Miinimumpalga juurdekasv 470 eurolt 500-le on liiga vähene," leiab majandusteadlane ja sotsioloog Iris Pettai lisades, et ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. "Ametiühingute pakutud 650 eurot on minu hinnangul läbi mõeldud ja optimaalne alampalk," sõnas ta ja lisas, et alampalga tõstmine vähendab väljarännet ja palgavaesust.

Pilt: Scanpix

IRIS PETTAI ALAMPALGA TÕUSUST: 30-40 eurot aastas ei vähenda palgavaesust (3)

Urmas Kaldmaa

"Arvan, et läbirääkimiste tulemustega rahul ei saa olla. Miinimumpalga juurdekasv 470 eurolt 500-le on liiga vähene," leiab majandusteadlane ja sotsioloog Iris Pettai lisades, et ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. "Ametiühingute pakutud 650 eurot on minu hinnangul läbi mõeldud ja optimaalne alampalk," sõnas ta ja lisas, et alampalga tõstmine vähendab väljarännet ja palgavaesust.

"Arvan, et läbirääkimiste tulemustega rahul ei saa olla. Miinimumpalga juurdekasv 470 eurolt 500-le on liiga vähene. 30-40 eurot aastas on liiga väike miinimumpalga kasv, et Eestis palgavaesust vähendada," rääkis Pettai ja meenutas, et alates 2012. aastast on kuupalga alammäär tõusnud 12–40 euro võrra aastas, viimase viie aasta jooksul on alampalk Eestis tõusnud keskmiselt 10% aastas, mis asetab Eesti alampalga suuruse osas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Sloveenia järel teisele kohale, ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues.

Ametiühingute pakutud 650 eurot on minu hinnangul läbi mõeldud ja optimaalne alampalk. Tööandjatele tundus alampalga kasv 650 euroni kahe aasta jooksul ülejõu käiv ja riskantne. Kindlasti on siin omad riskid ja osa töökohti võib tõepoolest kaduda .Valdkonnad, kus alampalga tõus kõige rohkem mõjuks, on kaubandus, turvafirmad ja õmblustööstused, kus võidakse osa töökohti koondada. Kuid samas, et vähendada väljarännet ja palgavaesust, on alampalga tõstmisel väga kaalukas roll.

Ei tahaks nõus olla, et ametiühingud on kaotaja pool. Tänu ametiühingutele on miinimumpalk järjepidevalt (ca 10%aastas ) kasvanud Eestis ja selleks on tehtud suuri pingutusi. Praegustel läbirääkimistel oli latt eriti kõrgeks seatud, tõsta alampalka 25% aastas ja tööandjad polnud selleks valmis. Arvan, et meil on vähe Eestis arutletud selle üle, mida kiire alampalga tõus kaasa toob, milliseid plusse ja miinuseid, milliseid riske. Vähe on arutletud, kuidas alampalga kiire tõusuga kaasnevaid riske maandada, mida saavad siin osas teha tööandjad, mida riik jt.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...