IVAR RAIG: Vaeste aitamiseks on vaja veelgi radikaalsemat maksupoliitikat

"Kui me tahame olla nagu Skandinaaviamaad, siis peaksime tegema nii, nagu on seal, et ärimehed maksavad isegi kuni pool oma tuludest maksudeks," ütles majandusteadlane Ivar Raig. "Kas väga rikastelt võetakse ära 30, 80 või 180 eurot, seal pole nende jaoks mingit vahet. Vaesed aga loevad meil iga senti."

Pilt: Scanpix

IVAR RAIG: Vaeste aitamiseks on vaja veelgi radikaalsemat maksupoliitikat

Ivo Karlep

"Kui me tahame olla nagu Skandinaaviamaad, siis peaksime tegema nii, nagu on seal, et ärimehed maksavad isegi kuni pool oma tuludest maksudeks," ütles majandusteadlane Ivar Raig. "Kas väga rikastelt võetakse ära 30, 80 või 180 eurot, seal pole nende jaoks mingit vahet. Vaesed aga loevad meil iga senti."

Möödunud aastal olime ostujõu järgi Euroopa Liidus tagant poolt kuues riik, isegi Leedu inimesed saavad oma palga eest kätte rohkem kaupa ja teenuseid, kuigi teenivad vähem raha.

Majandusteadlane Ivar Raig juhib tähelepanu sellele,  et meie hinnatõus on olnud euroalas siiski kõige kiirem. "Euroala keskmise 1,8 protsendiga on meie neli protsenti ikka väga palju rohkem," nentis ta. "Me asume kallitele turgudele - Soomele ja Rootsile lähemal kui Läti ja Leedu, meie  tihe läbikäimine Põhjamaadega on kallutanud meie hindu tõusu poole rohkem kui Balti naabrite juures."

Seetõttu võime Raigi hinnangul järgmisel aastal näha sedasama tendentsi nagu seni – Eesti hinnad liiguvad Soome hindade poole. Samas on Raigi sõnul märgatav ka vastupidist, mis ilmneb selgelt alkoholi puhul. "Soome laseb viimaks kangema õlle tavapoodidesse müügile, mille järel üldine õlle hind seal kohe langeb. See omakorda vähendab soomlaste osturallit Eestisse ja ka Lätisse."

Läti omakorda tõstab oma aktsiise, mis peaks Raigi hinnangul vähendama ka eestlaste ostureise Lätti. "Näeme jälle, et hinnad hakkavad ühtlustuma. Aga suurem tendents on  ikkagi hindade liikumine Soome, mitte Läti hindade suunas," ennustas Raig.  

Palgad tõusid kiiremini kui hinnad

Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ei näe selles vastuolus siiski midagi väga erilist. "Leedus on kõik odavam, kuna seal annab tunda suure naabri Poola madal hinnatase," selgitas ta. "Kui võtta arvesse, et igasuguse hindamise juures võib tekkida ka väike mõõteviga, siis oleme Leeduga enam-vähem sarnases olukorras."

Vitsur soovitas asja vaadata hoopis nii, et oma saatusekaaslaste  postsotsialistlike riikide hulgas olime eestpoolt neljandad. "Me ei saa end võrrelda rikaste Põhjamaade ja teiste Lääne-Euroopa riikidega, kuid omas klassis pole häda midagi."  

Vitsur juhtis tänavust aastat kommenteerides tähelepanu sellele, et  meie inimeste tulud kasvasid kiiresti.  "Kõigele vaatamata ikkagi rohkem kui hinnad, ja ma arvan, et Eesti koht ostujõu osas ei ole lõppeva aasta jooksul kuigi palju halvenenud." Vitsur ei usu, et mõnes teises riigis oleks sissetulekute kasv olnud palju suurem kui Eestis,  kuid meil on veel vaja vaeva näha, et parematele järele jõuda.

"Leeduga oleme küll päris sarnased ja Slovakkia on käeulatuses, aga Tšehhi ja Sloveenia on nii palju ette läinud, et nendele me niipea järele ei jõua," arvas nõunik.  Vitsur ei usu, et tuluvaba miinimumi suurenemine järgmisel aastal väga oluliselt meie inimeste ostujõudu suudaks parandada. "Siin mängivad ikka rohkem muud tegurid. Kõige suurem probleem on see, et me olema väike ja avatud majandus. Me oleme väga mõjutatavad väliste tegurite poolt. Mõni teine riik võib ka olla avatud, näiteks India, aga teda välismõjud niipalju ei kõiguta,"  ütles ta.


Vajame hoopis radikaalsemat maksumuutust

Järgmisel aastal kehtima hakkav 500eurone maksuvaba sissetulek aitab Raigi sõnul kõige  vaesemat osa, kel jääb rohkem raha kätte kui siiamaani. "Kuid kahjuks võetakse see raha hinnatõusudega neilt ära," ennustas ta.  "Võib eeldada, et madalpalgaliste ja ka keskmist palka saavate inimeste olukord eriti paremaks ei muutu." Muidugi oleks asi ilma nende täiendavate eurodeta veelgi hullem, aga maksumuudatused on Raigi meelest liiga väikesed. "Minu arvates oleksid muutused pidanud olema radikaalsemad," ütles ta.

Selleks, et madalapalgalitse olukorda rohkem parandada on Raigi arvates vaja riigi sissetulekuid suurendada  just väga suurt sissetulekut omavate  inimeste arvelt. "Maksuastmeid oleks pidanud lihtsalt rohkem olema. Mul on jäänud kõrva ärimees Oleg Grossi mõte, et rikastelt ärimeestelt oleks võinud võtta suuremat maksu. Kui me tahame olla nagu Skandinaaviamaad, siis peaksime tegema nii, nagu on seal, et ärimehed maksavad isegi kuni pool oma tuludest maksudeks. Rikaste jaoks on muutus olematu, aga vaestele väga palju rohkem raha kätte ei hakka jääma. Nüüd kohe on raske seda teha, see muudatus jääb ootele. Kas väga rikastelt võetakse ära 30, 80 või 180 eurot, seal pole nende jaoks mingit vahet. Vaesed aga loevad meil iga senti," arutles Raig.

Laadimine...Laadimine...