Jaan Õmblus: hinnad kasvavad rikaste järgi, seetõttu tulebki vaesematel palka tõsta

Eestis on selles tsüklis, kus odavat tööjõudu asendatakse ühe rohkem robotitega, rääkis statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Jaan Õmblus. "Kui inimene asendatakse robotiga, siis inimesed kaotavad töö. Uuringute järgi saavad 100 roboti tõttu töö kaotanud inimesest ainult 5 tööd robotite ehitamisel," selgitas ta ja lisas, et Eesti läheb targa majanduse suunas, kus haridus on oluline. Ja mida haritum inimene on, seda rikkam ta tõenäoliselt on.

Pilt: Scanpix

Jaan Õmblus: hinnad kasvavad rikaste järgi, seetõttu tulebki vaesematel palka tõsta

Urmas Kaldmaa

Eestis on selles tsüklis, kus odavat tööjõudu asendatakse ühe rohkem robotitega, rääkis statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Jaan Õmblus. "Kui inimene asendatakse robotiga, siis inimesed kaotavad töö. Uuringute järgi saavad 100 roboti tõttu töö kaotanud inimesest ainult 5 tööd robotite ehitamisel," selgitas ta ja lisas, et Eesti läheb targa majanduse suunas, kus haridus on oluline. Ja mida haritum inimene on, seda rikkam ta tõenäoliselt on.

"Viiendik Eesti inimestest elab suhtelises vaesuses. See on ligikaudu 276 000 inimest. Raha, mis meil majandusruumis liigub, ei jagune ühiskonnas võrdselt.," rääkis Vikerraadio saates "Uudis+" statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Jaan Õmblus. "Üks seltskond saab head palka ja nende olukord paraneb, kuid kogu ühiskond ei tule sellele kahjuks järele. Sealt tekib vaesuse ja suhtelise vaesuse probleem. Kõigile lihtsalt raha ei jagu."

Õmbluse hinnangul ebavõrdsus ei kasva, see on lihtsalt alles. "On teatud dünaamilised protsessid, mis hoiavad ebavõrdsust paigas. Väga suur määraja on hariduse tase. Statistika näitab, et parema haridusega inimesel on lihtsam leida hea töökoht. Me läheme targa majanduse suunas, kus haridus on oluline. Parema palgaga töökohad eeldavad haridust ja tagavad ühtlasi keskklassi kuulumise. Kui haridust ei ole, siis sellesse klubisse ei pääse. Osa ühiskonda jääbki seetõttu eemale palga kasvust ja suurest palgast."

Diplom aitab uksi avada, ent ei tee inimese eest tööd

Kõrgkooli diplom avab esimese ukse, kuid kui diplomi taga ei ole inimest, siis sellest ei ole väga palju kasu, selgitas Õmblus. Hea inimene leiab endale aga lõpuks ikkagi koha, kuigi tal diplomit ei ole. "Kui Eesti riigis läheb majandusdünaamiliselt paremini, siis hakkab kõigile raha rohkem jaguma. Praegu on raha mass lihtsalt piiratud ja paikneb rohkem kõrgharidusega inimeste segmendis."

Õmblus selgitas trendi, et kellel on juba hea sissetulek, sellel tekkivad ka mitmed lisasissetulekuallikad. "Kõrgem sissetulekutase võimaldab näiteks hankida täiendava korteri ja rentida selle välja või omandada väärtpabereid. On väga oluline, et ühiskonnas tekiks keskklass, kus on olemas tootva kapitali vundament, mis lisaks palgatööle toodab investeeringutelt tulu. See on väga hea, et selline trend on ühiskonnas olemas. Halb on aga see, et see tekitab meil hoopis ühiskonna lõhestumist."

Arenengud riigid tagavad madalapalgalistele vajaliku ostujõu

Ta tõdes, et haridus segmenteerib meil inimesi. "Ühed muutuvad veel rikkamateks ja teised jäävad veel vaesemateks. Hinnad tulevad jõukama segmendiga kaasa ja need, kes kipuvad sissetuleku mõttes maha jääma, kipuvad tarbimisest üldse välja lülituma. Arenenud riikides lahendatakse see probleem sel teel, et seadusandlikult tõstetakse madalapalgaliste palgataset, et ka lihtsaid töid tegevatel inimestel oleks tagatud vajalik ostujõud."

Eesti on selles tsüklis, kus odavat tööjõudu asendatakse ühe rohkem robotitega. "Kui inimene asendatakse robotiga, siis inimesed kaotavad töö. Uuringute järgi saavad 100 roboti tõttu töö kaotanud inimesest ainult 5 tööd robotite ehitamisel," lausus Õmblus.

Praegu pole andmeid selle kohta, et ebavõrdsuse lõhe hakkaks vähenema. Kui meie majandusel läheb hästi ja Eesti suudaks rohkem eksportida kui importida, siis tuleks meie majandusse kiiresti rohkem raha. Korduks mingil määral sama olukord, mis meil oli laenubuumi ajal, kuid see toimuks tervislikemal alustel ega tooks endaga kaasa tagasilööki. Siis jätkuks raha rohkematele. Kui on raha rohkem, siis on majandusel alati kergem struktuuri muuta.

 

Laadimine...Laadimine...